Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsi suured rahaliigutajad

    Tallinna börsil tegutseb paarkümmend tuhat investorit, kelle käes on kokku 2,7 miljardi euro eest aktsiaid.

    Kuigi investeerimisaktiivsus näib viimastel aastatel taas rohkem rahva sekka jõudnud olevat, valitsevad Tallinna börsi insaiderid, välismaised fondid ja pensioniraha.
    Kui investeeringute taha nimed kirjutada, on Eesti vaieldamatult rikkaimad aktsiaomanikud ettevõtete kunagised rajajad-suuromanikud. Investorite esikümme on muljetavaldav: nende kätte on koondunud aktsiaid ei rohkem ega vähem kui kolmveerandi miljardi euro eest. Seega kontrollivad nad ca 27 protsenti Tallinna börsi aktsiarahast.
    Vanade omanike haare on tugev
    Tallinna börsi nominaalselt kõige rikkama investori tiitlit hoiab enda käes Olympic Entertainmenti rajaja ning praegune nõukogu liige Armin Karu. 1993. aastal loodud ettevõte on paisunud rahvusvaheliseks. Selle turuväärtus ulatub 285 miljoni euro juurde, sellest Armin Karu jagu on ligikaudu pool.
    Ka tema kaasteelise Jaan Korpusovi suur aktsiavarandus Tallinna börsil – 54 miljonit, mis toob talle topis 7. koha – pärineb Olympicust. Ettevõtte enda aktsia on viimastel aastatel surve all olnud, aga kui peaks realiseeruma Tallinna börsil tihti nähtav fenomen – pikka aega varjusurmas olnud aktsia hakkab erakorraliste asjaolude peale vilkalt liikuma – on Karul põhjust rõõmustamiseks.
    Dividend kasvatas varandust
    Teise koha hõivab ligi 90 miljoni euroga Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus, kellele toob kõrge positsiooni peaaegu poolte Merko Ehituse aktsiate omamine peamiselt Riverito-nimelise ettevõtte alt. Talle tõi tugeva rahahüppe veebruaris avaldatud head majandustulemused ja tänavune üheeurone rekorddividend. Viimase kolme kuuga on aktsia kosunud ligi 20 protsendi võrra.
    Rahaliselt kõige suuremat, enam kui 300miljonilist aktsiaportfelli hoiab enda käes Tallinki suuromanik Infortar. Peale Hansapanga-Telekomi lahkumist sai Tallinkist börsi üksik hiiglane, tema turuväärtus moodustab 0,8 miljardiga peaaegu kolmandiku kõikide Eesti börsifirmade turuväärtusest. Seepärast pole üllatav, et just sinna on kõige meelsamini raha paigutanud välismaised fondid, alates Citigroupiga seotud ettevõtetest ja lõpetades maailma suurima investeerimisfondiga, Norra niinimetatud naftafondiga, mis kasvatab riigi käsul norrakate pensioniraha.
    Tallink on oma suuromanikud rikkaks teinud: Enn Pandile, Ain Hanschmidtile ja Kalev Järvelillele – Infortari omanikele – kuulub ettevõttest enam kui kolmandik. See viib nad investorite edetabelis kõrgele kohale – Enn Pant platseerub 89 miljoni euroga kolmandaks.
    Turuväärtuselt Tallinna börsi teine ettevõte Tallinna Kaubamaja jääb Tallinkist poolega maha, kuid selle suurinvestorid on siiski rikkaimate eestlaste seas. Kõige suurem jupp Kaubamajast, 67 protsenti, kuulub NG Investeeringutele. Sellest omakorda 69 protsenti NG Kapitalile. See jällegi jaguneb võrdselt Andres Järvingu, Andres Vanaselja, Enn Kunila ja Jüri Käo osaühingute vahel. Neil kõigil on Tallinna börsil aktsiaid kokku enam kui 46 miljoni euro eest. Tallinna Kaubamaja on oluliselt kasvatanud ka Monica Pihlaku varandust, kes on – puhtalt kodumaist aktsiakapitali arvestades – üks Eesti rikkamaid naisi.
    Rain Lõhmus ja Andres Viisemann võlgnevad tänu miljonite eest LHV paisuvale pangaärile, milles nad arvestatavat osalust hoiavad.
    Eesti aktsiate poolest rikkaim naine on aga 22miljonilise Silvano-osalusega Mari Tool. Ta sai börsiettevõtte suuromanikuks 2013. aastal, mil tema mees, Silvano Fashion Groupi nõukogu esimees Toomas Tool aktsiad temale üle kandis.
    Eesti välismaise raha huviorbiidis
    Kohalikul börsil on korralik kihistumine: esimese 25 investeerimiskonto käes on 1,8 miljardi euro eest aktsiaid. Investorite esisaja kätte koguneb 2,3 miljardi euro suurune varandus. Väikeinvestorite osakaal börsil on arvuliselt suur, rahalises mõttes aga õige tilluke. „Vaatame seda niimoodi: börsiettevõtted on ettevõtted nagu kõik teised. Neil on enamasti suuromanikud, kes meie ettevõtluse lühikese ajaloo tõttu on tihti ka ettevõtte asutajad. Teisalt on ettevõtete loojad ja suuromanikud  börsiletulekuga andnud võimaluse kõigile teistele saada ettevõtte kaasomanikuks. Selles valguses on see, et suur osa ettevõtte aktsiatest kuulub väikesele ringile inimestele, täiesti  normaalne ja mujal maailmas on samamoodi,“ kirjeldas olukorda Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
    Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets ütles, et tema on täheldanud välismaiste fondide huvi kasvu siinsete ettevõtete vastu. Kui enamik institutsionaalsetest investoritest on olnud siin „vanad“ ja pikka aega Eesti börsil tegutsenud, siis nüüd näivad olevat hakanud puhuma uued tuuled. „Viimasel ajal on tekkinud ka uusi huvilisi, kes pole üldse varem meie turul investeerinud või on pikalt eemal olnud. Üldiselt on makromajanduslik olukord olnud mõnda aega soosiv ja ettevõtete käekäik on paranenud – see on toonud huvi ka välismaalt siia… Teisalt on murekoht alati likviidsus ning institutsionaalsete investorite nõuded sellele,“ rääkis Suimets.
    Mahtu on välisfondid leidnud. Näiteks Citigroupi ja tema allüksustega seostatavad fondid on Eesti aktsiatesse paigutanud raha suurusjärgus 200 miljonit eurot, Firebirdi erinevad fondid ligikaudu 50 miljonit. Tallinkis hoiab positsiooni ka maailmakuulus Blackrock oma Frontiers Investment Trustiga. Seevastu Malta Terra Partners Asset Management likvideeris hiljuti oma ainsa Eesti aktsiapositsiooni, nimelt Silvanos.
    Eesti aktsiaturu võimsamate osaliste hulka kuuluvad kahtlemata pensionifondid. Näiteks Swedbankil, SEB ja LHV erinevatel pensionifondidel on siin kokku raha kasvamas pea 54 miljoni euro jagu. „Pensionifondis on investeeringute omanikuks lõpuks fondiga liitunud inimesed ehk pensionifondide kaudu on Balti börsil noteeritud väärtpaberitesse investeerinud veel tuhanded ja tuhanded inimesed,“ ütles Kaarel Ots.
    Kus on norrakate pensioniraha?
    Maailma suurim investeerimisfond, Norra riiklik pensionifond, mis on paisunud enam kui triljonile dollarile, liigutab Eestis raha juba pikemat aega.
    Balti börsil tunneb fondi ära konto Citibank (New York)/ Government of Norway järgi. Kokku on sellel märtsi seisuga börsile paigutatud 12 miljonit eurot. Suurima jupi on norrakad pannud Olympicu aktsiate alla: 3,7 miljonit. Sellele järgneb Tallink 3,4 ja Silvano 2,3 miljoni euroga. Miljoniinvesteeringud on norrakatel tehtud ka Tallinna Kaubamajasse ja Merko Ehitusse. Ligi pool miljonit on paigutatud Eesti Ekspressi.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.