Hädaabiteenistuse projekt teedel võtab ilmet

Eesti autoühingu planeeritav kommunikatsioonivõrk soovitakse rajada esialgse kava kohaselt kolmele põhimaanteele: Tallinn--Narva, Tallinn--Tartu--Luhamaa ja Tallinn--Pärnu--Ikla. Andres Bergmanni sõnul on veel kaunis lahtine, kui suures ulatuses võrk esialgu toimiks ja milliseid täiendavaid kommunikatsioone juba olevate kõrvale rajataks.

«Põhimõtteliselt oleks ju võimalik maantee ligiduses elavate telefoniomanikega kokku leppida, et nad lubaksid kasutada hädaabiteenistuse väljakutsumiseks oma telefoni,» lausus Bergmann. Asja muudab komplitseerituks see, et teedel juhtuvad õnnetused sõltumata kellaajast ja maanteedel on nii mõnigi lõik, kus lähim telefon asub alles mitme kilomeetri kaugusel.

Juhul kui maanteede äärde paigaldataks näiteks sõltumatud hädaabitelefonid, millel oleks oma akutoide ja raadioside kaudu ühendus lähima mobiiltelefonide tugijaamaga, läheks üks selline telefonipunkt mõne hinnangu järgi maksma ligikaudu 40 000 krooni.

Bergmanni sõnade kohaselt on suur osa Euroopas tegutsevatest Eesti autoklubidest huvitatud hädaabiteenistuse projektile kaasaaitamisest, kuna Euroopast saabuvate autoturistide arv Balti riikides kasvab.

Selleks, et hädaabiteenistus rahuldaval tasemel tööle panna, läheks Bergmanni hinnangul vaja minimaalselt 3--5 miljonit krooni. Nimetatud summa eest saaks sisse seada ka ööpäev läbi töötava hädaabitelefoni ja hädaabikeskuse.

Bergmanni kinnitusel käivad praegu läbirääkimised eellepingute sõlmimise üle hädaabiteenistust teenindama hakkavate autoremondi-, transpordi- ja teiste firmadega.

Raskemate teedel juhtuvate õnnetuste puhuks planeeritakse hädaabi operatiivsuse suurendamiseks ka mõne helikoptereid omava institutsiooniga teeninduslepingu sõlmimist või isegi kopteri soetamist.

Kui planeeritud projekt teoks saab, kaetaks suur osa hädaabiteenistuse loomiseks vajalikest vahenditest autoühingu liikmemaksu arvel. Esialgsete hinnangute kohaselt oleks ühingu liikmemaks 200--400 krooni aastas.