• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hädaabiteenistuse projekt teedel võtab ilmet

    Eesti autoühingu planeeritav kommunikatsioonivõrk soovitakse rajada esialgse kava kohaselt kolmele põhimaanteele: Tallinn--Narva, Tallinn--Tartu--Luhamaa ja Tallinn--Pärnu--Ikla. Andres Bergmanni sõnul on veel kaunis lahtine, kui suures ulatuses võrk esialgu toimiks ja milliseid täiendavaid kommunikatsioone juba olevate kõrvale rajataks.
    «Põhimõtteliselt oleks ju võimalik maantee ligiduses elavate telefoniomanikega kokku leppida, et nad lubaksid kasutada hädaabiteenistuse väljakutsumiseks oma telefoni,» lausus Bergmann. Asja muudab komplitseerituks see, et teedel juhtuvad õnnetused sõltumata kellaajast ja maanteedel on nii mõnigi lõik, kus lähim telefon asub alles mitme kilomeetri kaugusel.
    Juhul kui maanteede äärde paigaldataks näiteks sõltumatud hädaabitelefonid, millel oleks oma akutoide ja raadioside kaudu ühendus lähima mobiiltelefonide tugijaamaga, läheks üks selline telefonipunkt mõne hinnangu järgi maksma ligikaudu 40 000 krooni.
    Bergmanni sõnade kohaselt on suur osa Euroopas tegutsevatest Eesti autoklubidest huvitatud hädaabiteenistuse projektile kaasaaitamisest, kuna Euroopast saabuvate autoturistide arv Balti riikides kasvab.
    Selleks, et hädaabiteenistus rahuldaval tasemel tööle panna, läheks Bergmanni hinnangul vaja minimaalselt 3--5 miljonit krooni. Nimetatud summa eest saaks sisse seada ka ööpäev läbi töötava hädaabitelefoni ja hädaabikeskuse.
    Bergmanni kinnitusel käivad praegu läbirääkimised eellepingute sõlmimise üle hädaabiteenistust teenindama hakkavate autoremondi-, transpordi- ja teiste firmadega.
    Raskemate teedel juhtuvate õnnetuste puhuks planeeritakse hädaabi operatiivsuse suurendamiseks ka mõne helikoptereid omava institutsiooniga teeninduslepingu sõlmimist või isegi kopteri soetamist.
    Kui planeeritud projekt teoks saab, kaetaks suur osa hädaabiteenistuse loomiseks vajalikest vahenditest autoühingu liikmemaksu arvel. Esialgsete hinnangute kohaselt oleks ühingu liikmemaks 200--400 krooni aastas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriolukorra kehtestanud Ungari küünitab firmade kasumite järele
Täna Ungaris kehtestatud eriolukorraga erakorralised volitused saanud peaminister Viktor Orban teatas, et riigieelarve tasakaalustamiseks peavad suurfirmad ära andma oma üleliigse kasumi.
Täna Ungaris kehtestatud eriolukorraga erakorralised volitused saanud peaminister Viktor Orban teatas, et riigieelarve tasakaalustamiseks peavad suurfirmad ära andma oma üleliigse kasumi.
Savisaar tõstis riigimetsa raiemahte
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.
Keskkonnaminister Erki Savisaar tuli vastu metsatööstuse lobile ja pööras ümber eelmise ministri määruse ning suurendas tänavust raiemahtu riigimetsas enam kui poole miljoni tihumeetri võrra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.