• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,76
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,76
  • 24.11.95, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Madal hind mängis viinaturu Liviko kätte

Kui teised Eesti suuremad viinatootjad AS Remedia ja AS Ofelia tõstsid piirituse 25protsendilise aktsiisitõusu järel pooleliitrise viina hinda juuli lõpul ligi 3,5 krooni, siis Liviko jättis hinna samaks.
Madalam hind võimaldas Livikol suurendada viinatootmist oktoobris võrreldes juuniga ligi 50% ning oma turuosa juuli 54 protsendilt Balti Turundusteabe ASi andmetel oktoobris 74 protsendile.
Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp kinnitas, et Remedia ei osanud sellist turu reageeringut oodata.
«Ei uskunud, et mõni kroon maksab nii palju,» kinnitas ta. «Selgus aga, et just maarajoonides eelistatakse osta head kvaliteetset viina madala hinna eest.»
Hinnatõus juulis tähendas Ofeliale käibe ligi neljakordset langust -- 15 miljonilt neljale miljonile kroonile septembris.
«Liviko oma hinda ei tõstnud ja toodab peaaegu nullilähedase kasumiga, mis on muidugi riigi kui omaniku probleem,» ütles Ofelia peadirektor Arno Narro. «Meie seda teed ei läinud, vaid tegime hinnad korda. Olime selleks ajaks oma aastaplaani täitnud ning see hinnatõus andis meile võimaluse toota mitte rohkem kui plaanitud.»
«Viinahinna kujundamisel lähtume kalkulatsioonidest ja ei saa toota alla omahinna,» rääkis Sirje Potisepp. «Liviko säilitas madalama hinna ja hoiab, olles makseraskustes, hinda kinni.»
Liviko turundusdirektori Peeter Pallo sõnul oli võimalik viina hind samaks jätta Liviko suurema tootmismassi ja ringluses oleva raha hulga tõttu. «Kerge see muidugi ei olnud ega ole,» lisas ta. «Sellist nõudluse kasvu ja isegi väikest paanikat, mida tekitas detsembri alguse viinahinna tõus, me ei osanud oodata. Praegu me isegi piirame oma müüki kunstlikult, sest müüme krediiti, ning kuna meie rahalised ressursid ei ole piiramatud, siis me ei saa lõpmatuseni müüki kasvatada.»
«Samas ei saa ka väita, et me teeme dumpingut, nagu mõned meie konkurendid on süüdistanud, sest kahjumiga me ei ole kaubelnud,» ütles Pallo. «Näiteks oktoobris oli meie kasum nende hindadega 7--8 miljonit krooni.»
Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Enn-Toivo Annuki hinnangul on viina ühe kuu läbimüük Eestis 2--2,1 miljonit liitrit. Liviko läbimüük oli juulis 900 000 liitrit ja oktoobris 1,42 miljonit liitrit.
«Arvame, et meie nii suur turuosa ei ole normaalne,» ütles Pallo. «Oleme rõõmsad selle üle, kuid meie äristrateegia näeb ette, et üritame tulevikus säilitada vähemalt kuuekümneprotsendilist turuosa. Kõik, mis on üle selle, on tingitud praegustest asjaoludest.»
1. detsembri alkoholiaktsiisi 75protsendiline tõus tõstab pooleliitrilise viina aktsiisi üheksa krooni võrra ja pudeli uus hind oleks 23 krooni pluss käibemaks. Ofelia ja Remedia esindajate sõnul tähendab see ka sama suurt hinnatõusu nende viina suhtes. Liviko esindajad pidasid viinahinna tõusu suurust veel saladuses.
«Kuna me ei ole kalkulatsiooni veel majandusministeeriumi hinnaosakonnale esitanud ja me ei ole kindlad, kas seda on üldse vaja teha, siis selle hetkeni on meie uus viinahind saladus,» kinnitas Pallo. «Aktsiisimaksu oodatav tõus on märksa kõrgem kui varem ja seetõttu tekitab turul rohkem segadust.»

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele