• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi firma jäi T?ehhis USA fondile alla

    Assi-Domän alustas Se-papiga koostööd pool aastat tagasi, kui ta ostis selle aktsiatest viiendiku.
    Pärast seda on rootslased aktsiaid vähehaaval juurde ostnud ning avalikult teatanud, et soovivad saada enamusaktsionäriks.
    Paar nädalat tagasi sai aga Assi-Domän äkitselt ebameeldiva uudise, et Ameerika investeerimisfirma Stratton Investments on T?ehhi Harvard-fondide kaasabil omandanud Sepapi aktsiate kontrollpaki.
    Assi-Domän oli juba Sepapi juhtkonnaga kokku leppinud suurtes investeeringutes, millest ta nüüd ilmselt loobub.
    Assi-Domäni esindaja Ragnar Quarnströmi andmetel vajab Sepap lähiaastatel üle viie miljardi Eesti krooni ulatuvaid investeeringuid. Seni ei ole Assi-Domän veel Sepapist lahkumise kohta otsust langetanud.
    Praha ajalehe MF Dncs andmetel on see esmakordne juhtum, kus portfelliinvesteerija on kõrvaldanud tööstuskonkurendi selle põhialal. Stratton on hankinud Harvard-fondide abil veel kuue muu T?ehhi tööstusettevõtte aktsiapaki.
    Strattoni plaanid Sepapis on seni selgusetud. Kui Assi-Domän Sepapist lahkub, siis viib ta kaasa oma raha, kogemused ja turu.
    Järelikult tuleb Strattonil hankida need kuskilt mujalt. Seepärast pole võimatu, et Sepapi aktsiapakk pannakse varsti uuesti müüki, ehkki Stratton on lubanud Sepapis püsida.
    T?ehhi metsatööstusel seisavad ees suured ja palju raha nõudvad ümberkorraldused. Saetööstusettevõtted on väiksed ja aegunud sisseseadega ning olid mullu kahjumis, ehkki valitses kõrgkonjunktuur.
    Sepapi eelmise aasta käive oli ca 2,14 miljardit Eesti krooni.
    T?ehhi metsatööstuse väljavaated on head, kuna puitu jätkub ekspordiks ning turud on ümberringi väga lähedal.
    Värskeima uuringu kohaselt on T?ehhi metsade seisund hakanud paranema, mis suurendab toorpuidu hulka lähitulevikus. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.