«Eesti Telekom on täna juba valdavas osas valdusorganisatsioon, kes haldab riigi omanduses olevaid aktsiaid,» selgitas Sõmera. «Mina ei pea küll võimalikuks sellise organisatsiooni müümist, pigem Eesti riigi osaluse müümist üksikute ettevõtete lõikes. Samas ei oleks mõistlik lähiajal müüa ka riigiosalust meie tütarettevõtetes.»

Täna töötab Eesti Telekomi all vaid ringhäälingu saatekeskus, mis 1. jaanuaril muudetakse ringhäälinguseaduse järgi eraldi aktsiaseltsiks.

«Selle ettevõtte erastamise peaks korraldama järgmisel aastal aktsiakapitali laiendamise kaudu,» lausus Toomas Sõmera. «Investeeringute vajadus võib ettevõttes olla 40--50 miljonit krooni aastas.»

Eesti Telekom on riigi aktsiate hoidja mitmes telekommunikatsioonidega seotud firmas. Neist suuremad on AS Eesti Telefon (riigile kuulub 15% aktsiatest), AS Eesti Mobiiltelefon (51%), AS Eesti Kaugotsing (60%) ning AS Telemedia Eesti (48%). Nimetatud ettevõtete käibeks prognoosib Toomas Sõmera sel aastal kokku ligi 1,5 miljardit krooni.

670 miljoni krooni suuruse aktsiakapitaliga Eesti Telefoni selle aasta kasum ulatub 150 miljoni kroonini, millelt riik võib Sõmera hinnangul juba sel aastal teenida sümboolseid dividende ligi kümme miljonit krooni.

Eesti Telefoni kasum peaks 1998. aastaks olema võrdne investeeringutega, mis sel aastal ületavad 430 miljonit krooni.

Lähiajal on kavas ASi Eesti Mobiiltelefon 16 miljoni krooni suurust aktsiakapitali neljakordistada. Sõmera hinnangul võib riik Eesti Mobiiltelefonist sel aastal dividendidena teenida ligi 20 miljonit krooni, tulevikus veelgi rohkem.

«Ettevõtte äriväärtus kasvab praegu väga kiiresti ja minu arvates on selline omanik halb, kes praegustes tingimustes sealt midagi maha müüks,» lausus Sõmera.

«Kaugemas tulevikus tuleb seal loomulikult kaaluda riigi osaluse võimalikku müüki,» tunnistas ta samas.