Kuulsusrikas relvahange lõppes häbiga. Tuhanded täpsusrelvad osutusid logudeks

Riigikontroll leidis kaitseministeeriumi lepingupartneritele tehtud ekslikke maksed, mis halvimal juhul ulatusid mitmekümne miljoni euroni.

Kaitseliidu seni suurim ründedroonihange on takerdunud vaidlusse, kus üks osalejast kahtleb, et hanke võitnud droonid on nii võimekad, nagu väidavad nende tootja, edasimüüja ja Kaitseliit ise.

Mehitamata maismaasõidukeid arendava Milremi ärikahjum süvenes mullu 10 miljonist eurost kaugemale, tänavu oodatakse käibe kasvu rohkem kui kolm korda.

Kaitseministeeriumi endist kantslerit Kusti Salmi võis kannustada mõne nädala eest sotsiaalmeediasse kogu Eestit šokeerinud postitust tegema kaotusekibedus ning soov oma vastast rünnata ajal, mil käis uue valitsuse moodustamine.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.