30 november 1995

Arengupank kindlustab Lähis-Ida rahu ja arengu

Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Ida-Euroopa järel saab nüüd ka Lähis-Ida oma piirkondliku arengupanga. Panga rajamine otsustati oktoobri lõpul Jordaania pealinnas Ammanis peetud Lähis-Ida kõigi aegade suurimal majanduskonverentsil.

Panga põhikapitaliks on kavandatud viis miljardit dollarit, kuid tegevuse alustamiseks arvatakse esialgu piisavat 1,25 miljardist dollarist.

Algul peaks MENA põhiliselt finantseerima suuri piirkondlikke ja rahvuslikke ehitusprojekte: raudteede, lennuväljade, jõujaamade, telefonivõrkude, veepuhastusjaamade ja sadamate rajamist. See on ka kõige hõlpsam, kuna enamikus selle piirkonna maades kuuluvad need riigile.

MENA peakontor hakkab paiknema Kairos, kuid tegevjuhtkond asub Ammanis. Pangast loodetakse tõhusat abi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide majandusele, kuna nende rahvamajanduse kogutoodang on aastail 1980--1993 vähenenud keskmiselt 2,4%.

MENA loomine sai teoks eelkõige USA juhtkonna survel, kes tuli selle ideega välja aasta tagasi Casablanca tippkohtumisel. USA näeb MENAs eelkõige Lähis-Ida rahu jätkajat ja tugevdajat. On ju selge, et rahu on seda raskem ohustada, mida tihedamini on selle piirkonna maad omavahel majanduslikult seotud. Ameeriklased loodavad, et pangaga hakkavad tihedat koostööd tegema erafirmad, kellele peaksid huvi pakkuma riigipiire ületavad projektid, nagu näiteks Egiptuse, Jordaania ja Iisraeli turismialane koostöö Punasel merel.

MENA loomist on peale USA toetanud Kanada, Jaapan, Iisrael, Jordaania ja natuke ettevaatlikumalt Egiptus. Kuid finantseerimise seisukohalt võtmepositsioonil olev Euroopa liidu juhtkolmik -- Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa -- on olnud MENA rajamise vastu. Nende arvates annavad Lähis-Idale otsest ja rohket majandusabi nii paljud finantsasutused ja riigid, et arengupank oleks nende arvates üksnes ajaraiskamine ja põhjustaks topeltfinantseerimist.

Euroopa riikide meelest tulnuks luua pigem nõupidamis- ja koordineerimiskeskus, mis oleks ühtlustanud riikide arusaamu arenguprojektidest ja aidanud tasandada teravaid poliitilisi lahkarvamusi.

Uue panga loomise puhul on vastuväiteid esitanud ka Pärsia lahe Araabiamaad, mis oma islamipankade kaudu kontrollivad suure osa vaesemate Lähis-Ida riikide majandusarengut ja kasutavad oma majanduslikku mõju islami mõju laiendamiseks. Nende meelest vähendaks uus pank nende mõjuvõimu ja tuleks liialt kasuks Iisraelile.

Panga asutamist raskendab samuti Egiptuse ja Jordaania suhete ootamatu teravnemine. Egiptus näib olevat lihtsalt kade Jordaaniale, kes tema meelest võib pangast suuremat kasu saada.

Jordaania, mille majanduskasv on 1992. a peale olnud üheksa protsenti aastas, pakkus Ammanis välja 29 suurt riiklikku projekti, mille väärtus on 3,5 miljardit dollarit, ja 136 keskmist ja väikeprojekti, mille väärtus on 1,5 miljardit dollarit.

MENA aitaks ellu viia Iisraeli ideed luua Lähis-Idas ühine majanduspiirkond, kus Iisrael saaks paljude blokaadiaastate järel etendada keskset osa. Praeguste ettevalmistuste põhjal leiabki Egiptus, et Jordaania, Iisrael ja Palestiina kujunevad tulevase majanduspiirkonna keskusteks.

Üks panga loomise mõtteid on kindlasti ka see, et tuua selle piirkonna arengu toetamiseks tagasi välismaale investeeritud 350 miljardit dollarit Araabia kapitali. KL

Hetkel kuum