• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELK Lennuliinid pole seni tasunud võlga lennujaamale

    ELKLi peadirektor Urmas Karileet on kinnitanud, et alla 280 000 kroonise võlasumma tasumiseks teostati rahaülekanne juba teisipäeva hommikul.
    Tallinna lennujaama turundusteenistuse juhataja Priit Jõerüüdi väitel eile õhtuks Eesti Lennujaamade arvele seda summat veel ei olnud jõudnud. «Tegelikult on ELKL meile tunnistanud, et rahaülekannet polegi veel tehtud, kuigi võimalusi selle teostamise otsitakse,» lisas Jõerüüt.
    Raha võib Eesti Lennujaamadeni jõuda mitmes osas, kuna osa sellest tuleb läbi Saksamaa, kus me omame samuti arveid, rääkis Karileet. «Jään endiselt oma ütluse juurde ja väidan, et oleme rahaülekanded teostanud,» lisas ta ja lubas selle kinnituseks saata reedel Eesti Lennujaamadele vastavad maksekorraldused. «Me ei ole seda varem teinud, kuna ei arva, et peame igale Eesti Lennujaamade musklite näitamisele koheselt reageerima,» ütles ta. Selline tegutsemine võib neile saada normiks, lisas ta.
    Karileedi sõnul on alusetu ka lennujaama poolne kinnitus, et lendude peatamisel tegutsetakse vastavalt seadusele. Tema sõnade kohaselt on lennundusseaduses öeldud, et lennukeid võib kinni hoida kui ei ole makstud lennuliiklustasud või puuduvad vastavad tagatised. Meil on nendega aga selline leping, kus on kõik maksmistingimused täpselt reguleeritud ja see peaks olema piisav tagatis, rääkis Karileet.
    Jõerüüdi kinnitusel on ELKLi lendude peatamise sanktsioon alates 2. detsembrist endiselt jõus. 2 -- 4. detsembrini pole ühtegi ELKLi lendu graafiku järgi ette nähtud. Esimene lend jääb raha mittelaekumisel toimumata teisipäeval.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.