Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autorite ühing on kahe tule vahel

    Autorite ühingu tegevdirektor Kalev Rattus on kaevanud kohtusse mitu asutust, nende hulgas Eesti Raadio, Top Raadio ja Makarov Muusik Managemendi, kes pole tema sõnul tasunud autoritasu muusikateoste eest, mida nad on oma programmis kasutanud. Rattus väidab, et suurem osa Eesti raadio- ja telekanaleid ning meelelahutusasutusi tegeleb südametunnistuse piinu tundmata avalikult piraatlusega.
    Muusikakasutajad on ise teisel arvamusel. «Küsimus ei ole selles, et muusikakasutajad ei taha autoritele maksta, vaid selles, et nad soovivad maksta kahepoolse kokkuleppe põhjal sündinud lepingu alusel,» selgitab RTV ärijuht Andres Jõesaar.
    Praeguse skeemi kohaselt esitab autorite ühing kasutajatele ühingu juhatuse poolt kinnitatud hinnakirja, mis on kasutajate arvamuse kohaselt Eesti oludes liiga soolane. Kasutajad on omakorda teinud pakkumuse, mida autorite ühing ei aktsepteeri. Kannatajaks on autor, kes ootab autorite ühingult tasu oma loomingu eest, mida tuhanded iga päev raadiost kuulevad.
    Kompromissi leidmise autorite ühingu ja loomingu kasutajate vahel teeb keeruliseks see, et üheski Eesti seaduses ega määruses pole viidet sellele, kui suur on autoritasu alammäär. Mõlemad pooled lähtuvad meelsasti autorikaitseseaduse punktist, et tasu peab saavutatama poolte kokkuleppel ning ringhäälinguseaduse ebamäärasest viitest, et tasu peab olema «õiglane».
    Autorite ühing peab õiglaseks, et telekanalid maksaksid autoritasu 2% reklaamirahast aastas. Kasutajate arusaama kohaselt oleks õiglane maksta järgmisel aastal 1,8% ning jõuda alles kahe aasta pärast 2% tasumiseni.
    Kinodelt nõuab autorite ühing ühe protsendi müügist saadud sissetuleku pealt aastas, samal ajal kui ASi MPDE omanik Aldo Tammsaar on seisukohal, et kinole jõukohane summa oleks 0,2%. «Heal juhul üks protsent Eesti kinodest töötab praegu kasumiga,» märgib Tammsaar. «Kui autorite ühing nõuab neilt üle jõu käivaid summasid, kiirendab see märgatavalt väikeste kinode põhjaminekut,» räägib Tammsaar.
    «Minu arvates peaks rikastuma kogu rahvas koos, mitte üks inimene korraga,» lisab ta. Tammsaar, kes on mitme tema tuttava sõnul pidanud tundidepikkusi sõnasõdu autorite ühingu tegevdirektoriga, valib ajakirjanduses esinedes hoolikalt sõnu. Selleks on ka põhjust, sest juba pikemat aega on Tammsaarel pooleli kohtuprotsess Rattusega, kes süüdistab MPDE juhti oma au ja väärikuse solvamises. Tammsaare ütluse kohaselt on Rattus asunud kohtuteele mitme suurema ettevõttega, et hirmutada väiksemaid loomingu kasutajaid nõutavat summat autorite ühingule tasuma.
    «Meie eesmärk ei ole põhja lasta Eesti raadio- ja telekanaleid, baare ega kinosid,» ütleb Kalev Rattus oma kabinetis Toompuiesteel. «Meie eesmärk on esindada autoreid, kontrollida nende teoste kasutamist ja nõuda välja autoritasu.»
    «Oleks ju hullumeelus, kui kõik need autorid, keda me esindame, hakkaksid ise ükshaaval suhtlema meediakanalitega ja sõlmima nendega lepinguid,» selgitab Rattus autorite ühingu vajalikkust.
    Põhikirja kohaselt on Eesti autorite ühing 1932. aastal asutatud autorikaitse ühingu õigusjärglane, ainult uue ühingu nimest on välja jäetud termin «autorikaitse». «Me muutsime nime ära, sest see pole päris täpne,» ütleb Rattus. «Meie ei saa autorit kaitsta, autori kaitsmisega tegeleb politsei ja kohus, meie oleme autorite esindajad.» Autorite ühingu eesmärk on raha kogumine kasutajatelt ja selle vahendamine autoritele. Eelmisel aastal liikus autorite ühingu kaudu ligi kaks miljonit krooni, millest veerand (500 000 krooni) jäi ühingu vahendustasuks. Autorite ühingu selle aasta eelarve on Rattuse sõnul 800 000 krooni, loomingu kasutamise õiguse eest kogutav raha ulatub 3,2 miljoni kroonini.
    Kalev Rattus ei ole nõus loomingu kasutajate etteheitega, et 25% autoritasu vahendamise eest on liiga palju. Tema sõnul töötab autorite ühingus seitse inimest, kellele tuleb maksta palka, lisaks vajab tasumist kontori rent, mis on 11 000 krooni kuus.
    Rattuse ütluse kohaselt esindab autorite ühing alla 500 Eesti autori ja ligi 138 riigi autorite esindusi, kuhu kuulub üle miljoni autori. Mitu loomingu kasutajate esindajat, kellel on tihedad sidemed välismaaga, kinnitavad, et suurem osa välisautoreid pole saanud Eesti autorite ühingult sentigi, kuigi raha nende loomingu kasutamise eest on makstud.
    Rattus ei varja, et vastaspoole süüdistused vastavad tõele. «Kuni Eesti polnud ühinenud Berni konventsiooniga, polnud meil selleks juriidilist kohustust,» väidab ta. Rattuse sõnutsi puudub ühingul raha korraliku välisautorite andmebaasi rajamiseks, mis teeb tasu väljajagamise välismaa ühingutele keeruliseks. Ta märgib, et autorite ühingu tasude jagamisega välismaal tegeleb Rootsi autorite ühing. «Meie kohustus on maksta raha ära järgmise aasta esimese poolaasta jooksul,» ütleb Rattus.
    Autorite ühingu ja loomingu kasutajate vahelises karvakitkumises on kannatajaks autorid, kes on sunnitud autorite ühingu ukselt ilma loodetud summat saamata tagasi pöörduma. Samuti pole autorid rahul lepinguga, mille nad peavad sõlmima autorite ühingusse astumise korral. Lepingu kohaselt peab autor loovutama lepingu jõustumise hetkest kõik oma loomingu kasutamise õigused autorite ühingule.
    Advokaadibüroo Concordia vandeadvokaat Maria Mägi iseloomustab autorikaitse korraldamist Eestis sõnaga «segane». Suure osa segadusest on tema sõnutsi tekitanud puudulik seadusandlus, mis laseb osapooltel manipuleerida paljude tõlgendamata mõistetega. Pea kuklas ringi jooksvatele loomeinimestele soovitab Mägi enne lepingule allakirjutamist tingimata konsulteerida juristiga.
    «Kuni leping kehtib, puudub autoril igasugune õigus käsutada oma loomingut,» kinnitab Maria Mägi nende lepingute põhjal, mida ta on näinud. Tema sõnutsi on autorite ühingust, kes peaks autorit kaitsma, saanud autorite ahistaja. «Lepingute põhjal, mida mina olen näinud, ei saa muusik ilma autorite ühingult luba küsimata isegi tänaval mängida,» laiutab ta käsi.
    «Oma lollus muidugi,» märgib tujutult autorite ühingu liige Hardi Volmer. «Esinesime suvel mitmel vabaõhu rockiüritusel, sealhulgas Rock Summeril, ilma ühingult luba küsimata. Minu meelest on see meie enda asi, millise lepingu me sõlmime ürituse korraldajaga ja kuidas me raha hiljem bändi sees ära jagame,» räägib Volmer. Paraku ei jaganud autorite ühing Volmeri arvamust ning kaebas Rock Summeri korraldanud Makarov Muusik Managemendi kohtusse, et nõuda temalt välja autoritasu.
    «Praegusel juhul ma ei vaja kaitset ja mulle ei meeldi, et nad (autorite ühing -- toim) kipuvad mind kaitsma siis, kui ma pole seda palunud,» pahandab Volmer. Tema sõnutsi on autorite ühingu juhtkonnal komme võtta ette mingi suurem muusikaüritus ja hakata selle korraldajalt kohtu kaudu välja pumpama raha, samal ajal kui paljud autorid ootavad ühingult raha hoopis raadios mängitavate lugude eest.
    «Mina olen saanud ühingult raha vaid üks kord, kuigi makstama peaks iga kvartal,» kinnitab Volmer, kelle lugusid võib raadiost kuulata mitu korda päevas. «Ma loodan, et autoritasu maksmine ei ole kuidagi seotud autori näoga,» ironiseerib ta.
    Olukorra normaliseerimiseks on mitmed muusikatarbijad asunud looma organisatsiooni, mis tegeleks eelkõige muusika tarbijate ja kasutajate vahel kontakti loomisega.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Nafta hakkas Iraani raketirünnaku järel odavnema
Toornafta futuuride hinnad asusid pärast Iraani raketirünnakut Iisraelile taas langema, taandudes esmaspäeval üle ühe protsendi.
Toornafta futuuride hinnad asusid pärast Iraani raketirünnakut Iisraelile taas langema, taandudes esmaspäeval üle ühe protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.