• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiressursside keskus muutub aktsiaseltsiks

    Riigiressursside keskuse peadirektori asetäitja Matti Leinboki sõnul läheb pärast reorganiseerimist riigireservi haldamine majandusministeeriumi kätte. «Keskusele jääb riigireservi praktiline haldamine -- ladustamine, uuendamine ja vahendamine,» rääkis Leinbok.
    Riik sõlmib edaspidi riigiressursside keskusega lepingud, mille katteks on riigieelarves ette nähtud raha. Samas säilib keskusel õigus tegeleda kommertstegevusega. Majandusministeeriumi juurde on loodud riigireservide julgeolekuvaru fond, mille esimees on kantsler Margus Leivo. Seni tegutses riigireservide komisjon, mida juhtis majandusminister.
    Majandusministeeriumi nõuniku Ülo Sarve sõnul on riigiressursside keskuse reorganiseerimine takerdunud seadusandluse lünklikkuse taha. «Äriseadustikus on paragrahvid, mis võimaldavad sooritada tehinguid riigile kuuluva varaga, samas pole veel seda reguleerivat protseduuri välja töötanud, juriidiline alus selleks puudub,» lausus Sarv. «Seetõttu langetatakse iga üksik otsus valitsuse korraldusega.»
    Valitsuse eelnõude osakonna juhataja Reet Ringo teatel saadeti riigiressursside keskuse reorganiseerimise dokumendid eelmisel nädalal justiitsministri seisukoha saamiseks justiitsministeeriumi. Vastust on oodata selle nädala lõpus. «Kui see on lubav, siis saadetakse dokumendid edasi valitsusse,» lisas Ringo.
    Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna peaspetsialisti Villu Kõve sõnul tegi ministeerium seoses riigiressursside keskuse reorganiseerimisega ettepaneku täiendada riigivara seadust. «Komistuskiviks on saanud riigivara paigutamine äriühingutesse, puudub ühtne kord,» selgitas Kõve. Rahandusministeerium koostab praegu seaduseelnõu riigi osaluse kohta äriühingutes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.