7. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Telekanali TV3 asutamisleping peab ootama kuni kolmapäevani

TV3 projekti Eesti-poolse suurima osaniku ASi Telemedia Eesti tegevdirektor Avo Anton ütles, et asutamislepingu allakirjutamise edasilükkamise põhjustasid peamiselt detailsed majanduslikud vaidlusküsimused. Advokaadibüroo Raidla & Partners advokaat Sven Papp väitis, et TV3 asutamisleping on Eesti seadustega kooskõlas, ka ringhäälinguseaduse punktiga, mis ütleb, et üle poole telekanali hääleõiguslikest aktsiatest ja ühtlasi ka aktsiapakist peab kuuluma Eesti kodanikele.

Samas hakkab Rootsi telekontsernile Kinnevik uues kanalis praeguste kavade kohaselt kuuluma 43% aktsiatest, Soome kommertstelekanalile MTV 5,5% ja Soome kontserni Paulig Oy Eesti tütarfirmale AS Paulig Baltic 0,5% aktsiatest, mis teeb kokku 49%. Telemedia Eestist, kes saab 34% telekanali aktsiatest, kuulub aga 32% Rootsi firmale Telemedia Group AB. Selle loogika järgi hakkab Telemedia Group omama sisuliselt veel 10,9% TV3 aktsiatest.

Sellise aktsiate jaotuse korral kuuluks Eesti kodanikele vaid 40% TV3 aktsiatest. Võimalik, et selle juriidilise nüansi lahendamine oli üks telekanali asutamislepingule allakirjutamise edasilükkamise põhjusi.

TV3 aktsiakapitaliks kavandatakse Äripäevale teadaolevalt umbes 14 miljonit krooni.

Ükski osapool aktsiakapitali täpset suurust ütlema ei nõustunud, kuid Matti Mihkelson lausus: «Ma usun, et see on rohkem kui kümme miljonit krooni.» Ta lisas, et kuna palju asju pole lõplikult otsustatud, ei taha omanikud kõike kohe välja käia.

Väliseestlane Mihkelson on nii Eestis registreeritud firma Eesti Finantsinvest omanik kui Rootsi investeerimisfirma Linkman Sweden AB peadirektor. Ta märkis, et leidis Kinneviki, kes kutsus ta osalema TV3 projekti, eelmise aasta lõpul. Eesti Ühispangaga koostööd teinud Mihkelson põhjendas telekanali osanikuks saamist: «Ma olen küll finantsinimene, aga meedia on kasvav ala ja usun, et projekt hakkab kasumit tooma. Oma kogemustele toetudes arvan, et see kasvab jõudsalt.»

Eesti kultuuriministeeriumi raadio ja televisiooni ekspert Marju Laur rääkis, et kui TV3 ministeeriumile uue ringhäälinguloa saamiseks taotluse esitab, kuulutab ministeerium välja konkursi. Kultuuriministeeriumil on kolm kuud aega otsustada, kellele konkursile esitatud taotlustest anda litsents.

Kui konkursil osaleb rohkem kui üks firma ning dokumendid on kõigil korras, eelistab ministeerium taotlust, kus suudetakse pakkuda korralikku programmi ja minna kohe eetrisse. Seetõttu on tõenäoline, et isegi kui keegi soovib TV3ga konkureerida, saab juriidiliste probleemide lahenemisel ringhäälinguloa ikkagi nimetatud telekanal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum