- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,12%39 833,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,33
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,12%39 833,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lühiuudised
Kolmapäeval oli riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis sätestab notariaaltoimingute ning teenuste eest võetava tasu määrad.
Notari tasu määr kehtestatakse seaduseelnõu järgi lähtuvalt tehingu väärtusest, konstantse summana või ajatasuna.
Kuni 500kroonise tehingu korral on notari täistasu 25 krooni, 100 000 krooni puhul 390 krooni ja 10 miljoni kroonise tehingu korral 15 000 krooni (kõik tasud on ilma käibemaksuta). Näiteks abieluvaralepingu minimaalse tehinguväärtuse (5000 krooni) korral on notari täistasu 228 krooni. Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamisel on 1% tehingu väärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni.
Õigusalase konsultatsiooni korral ilma järgneva toiminguta on notari tasu kuni 200 krooni tunnis. Õiguskomisjoni otsusel on parandusettepanekute esitamise tähtaeg 25. jaanuar. ÄP
Meedia- ja kirjastuskomitee SE&JS, mille üks omanikke on peaministri erasekretär Sirje Endre, tunneb huvi Tallinna vanalinnas asuva Pikk 55 maja rentimise vastu. Mõni aeg tagasi käis Endre ruume üle vaatamas ja jäi nendega rahule.
Endre sõnul on ta peaministri erasekretär ega tegele kirjastuskompanii tegevjuhtimisega.
1994. aasta aprillis otsustas Tallinna volikogu anda Pikk 55 maja viieks aastaks rendile uue päevalehe Eesti Sõnumid toimetusele. Enampakkumist rentniku leidmiseks, nagu nõuab seadus, ei korraldatud. Volikogu esimees oli siis Tiit Vähi.
Renditingimused olid vanalinna kohta soodsad: 650 m² rent oli veidi üle 30 000 krooni kuus. 1995. aasta sügisel otsustasid omanikud lehe sulgeda, kesklinna valitsusele teatati soovist rendileping lõpetada. ÄP
Tallinna linnakohtus oli eile teine eelistung RASi Silmeti endise peadirektori Walter-August Terava hagi asjus. Tallinna linnakohtuniku Ülle Jänese sõnul kaasati protsessi kolmanda isikuna RAS Silmet, kes peab esitama täiendavaid tõendeid.
Walter-August Terav on esitanud hagi majandusministeeriumi vastu, nõudes tööle ennistamist ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka. Asja arutelu jätkub 29. veebruaril. ÄP
Eesti GSM telefonide operaatorina tegutsevad Eesti Mobiiltelefon ja Radiolinja Eesti AS hindasid oma detsembrikuus tehtud müügikampaaniaid kordaläinuks.
Hetkel kuum
Eesti Mobiiltelefoni peadirektori Tõnu Tee sõnul hakkas nende firma teenuseid detsembris kasutama ligi 2000 uut abonenti. 1995. aasta lõpus oli firmal kokku 11 000 GSM-abonenti.
Radiolinjaga liitunud abonentide arvuks prognoosisid spetsialistid enne kampaaniat umbes 700, pärast kampaaniat ületab arv firma turundusjuhi Andrus Hiiepuu sõnul 1500. Edukusele aitas Hiiepuu arvates kaasa see, et nende GSM-telefonide kasutuspiirkond hakkas lähenema EMT omale. ÄP
Eesti EVP Investeerimisfondi möödunud reedel lõppenud aktsiaemissioonil ostis ligi 700 investeerijat aktsiaid 3 miljoni krooni eest.
Fond müüs 59,4% esimesest, 5 miljoni krooni suurusest emissioonist. Ühe aktsia müügihind oli 25 krooni, EVPdes ostes sõltus see turukursist. Kokku märgiti 200 000st aktsiast 118 846 , mille eest laekus 14 305 404 EVP-krooni ja 652 050 krooni.
Fondi aktsia puhasväärtus on tõusnud 20-lt kroonilt 25,17-le. ÄP
Eile arutati Tallinna linnakohtus RE Eesti Raudtee hagi ASi Fertek vastu. Haginõude suurus on üle 680 000 krooni. Eesti Raudtee õigusametist teatati, et kaubaveoga tegelevad firmad ei taha maksta vagunite seisuaja eest. Samas tunnistati, et varem sõlmitud lepingud ei ole juriidiliselt korrektsed, mistõttu tehakse neid praegu ümber.
Ferteki direktor Anatoli Gubanov ütles, et oma vastuses hagile tunnistasid nad võlanõuet, kuid mitte täies ulatuses. Ta pole nõus 185 000 krooni maksmisega, mida Eesti Raudtee nõuab 100 vaguni nädalase seisuaja eest Maardu jaamas. Ferteki sõnul hoidsid väetisevaguneid kinni toll ja raudteele alluv Maardu jaam. ÄP
Tallinna Pank on Läti suurima kommertspanga Unibanka erastamisel äraootaval seisukohal, ütles panga juhatuse aseesimees Targo Raus. Euroopa rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) saamine Unibanka strateegiliseks investoriks on Rausi sõnul väga tervitatav nähtus.
«Kui protsess meile meeldib, on Tallinna Pank Unibankast huvitatud,» ütles Raus. BNS EUROSPORT SAI ROHKEM VAATAJAID
AS Levi Kaabli programmidirektori Jüri Tiitsi sõnul oli lõppenud aasta televisiooniprogrammi Eurosport jaoks edukas. Eurospordi vaatajate arv tõusis Eestis 40 000ni.
Programmi levitamise õigus on Eestis 12 kaabeltelevisiooni operaatoril ja neljal hotellil. Kokku on Eestis 140 000 kaabeltelevisiooni vaatajat. Eurosport teenib siin oma kanali levitamise eest 8000 dollarit kuus. Üks telekanalit jälgiv abonent peab selle eest tasuma 0,25 dollarit kuus. ÄP
Ehkki ettevõtted peavad oma toodangu turustamiseks esitama toodangut iseloomustavad andmeid sisaldavat dokumenti ehk tehnospetsifikaati, ei oska paljud sellist dokumenti koostada. Eesti standardiamet andis seetõttu kolmapäeval välja standardi EVS 6: 1995 «Tehnospetsifikaadi ülesehitus ja vormistamine.»
Standardiametist teatati, et kui tootja tahab turuleminekuks saada oma toote või teenuse sertifikaati, peab ta tõestama selle vastavust asjaomasele standardile või muule normdokumendile, sealhulgas tehnospetsifikaadile.
Kolmapäeval trükis ilmunud Standardist EVS 6:1995 saab teada, millised jaod peavad tehnospetsifikaadis olema ja milliseid andmeid mingi jagu peaks sisaldama. ÄP
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele