RE Eesti Raudtee turundusdirektori Aivar Urmi sõnul olid venelased huvitatud konteinervedude autoteedelt raudteele ületoomisest.

«Raudteel on konteinerite vedu võrreldes autovedudega turvalisem, täpsem, kiirem ja maksab vähem,» rääkis Urm. «Seda muidugi tingimusel, kui konteinerite vedu on erinevate ametkondadega täpselt kooskõlastatud ning määratletud.»

Eesti ekspedeerijate assotsiatsiooni peasekretär Ain Kiisler kinnitas, et Eestis tegutseb 48 rahvusvahelist ekspediitorfirmat, kes on raudtee kasutamisest konteinerite veol väga huvitatud. «See oleks täiendav viis konteinereid vedada ja ilmselt suurendaks see ka konteinerite veo mahtu Eesti kaudu,» märkis Kiisler. «Pole muidugi teada, mis tingimused raudtee meie ette seab, kuid vähemalt ohutum ja ehk ka odavam on raudtee kindlasti.»

«Tööd meil küll vähemaks ei jää ning raudtee kasutamist konteinerite veol võib ainult tervitada,» kinnitas Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp. «Autovedajate probleem on piiriületus ning maksimaalselt ületab Eesti--Vene piiri päevas 120 autot. Konteinereid lä-heb Venemaa poole viis kuni kümme koormat päevas, seega on kogused suhteliselt väikesed. Autovedudel Venemaale on üks oluline probleemidering ka ohutus.»

Eesti ja Venemaa raudtee läbirääkimised konteinerveo korraldamise üle on igati positiivne uudis ka RE-le Tallinna Sadam, kes plaanib kahe kuni kolme aasta pärast tööle panna konteinerterminaali Muugal, lausus RE Tallinna Sadam tootmisdirektor Yrjö Saarinen.

Eelmisel aastal töötles Tallinna Sadam 39 379 TEU (konteinerite tinglik mõõtühik) kaubakonteinerit, millest osa läks ka Venemaale. Konteinerterminaali ehitusel peetigi silmas eelkõige Venemaa turgu ja raudteetransporti.

«Oleks hea, kui raudtee võtaks enda peale rohkem vedusid,» rääkis Saarinen. «See vähendaks koormust Eesti teedel ning sadama territooriumil on raudteele mugavam laadida. Samuti võib konteinerite raudteetransport meile kliente juurde meelitada.»