Värvilise monitori kaitseks
Julgen siiralt vastu vaielda 24. jaanuari Äripäevas ilmunud Mart Vabari seisukohavõtule mustvalgete monitoride osas. Loomulikult võib kohati leida põhjust mustvalget monitori kiita, aga sellisel puhul peaks loo pealkirjaks olema «Nagu sadul sea selga ehk Miks peaks eestlasele värvimonitori ostma». Olen korudvalt odavast tehnikast kirjutades rõhutanud, et vahest oleks siiski mõttekas odava arvuti asemel kusagilt Soome pankrotimüügilt kasutatud Rolodex-perfokaardisüsteem osta -- see on vähemalt pika aja jooksul läbi proovitud tööriist ja pole karta, et raamatupidaja tema abil laohoidjaga doominot taoks.
Mis puutub monitoride omadustesse, siis alustaks sellest, et minu isiklikus kogemuses pole vähemalt viimase kolme-nelja aasta jooksul ühtki mustvalget monitori, mida saaks ükskõik milliste reservatsioonidega kvaliteetseks nimetada. Mustvalge monitor on liiga odav, et keegi viitsiks selle tootmisse märgatavalt raha mahutada. Sama ilmneb muide praegu ka 14tolliste värvimonitoride puhul.
Arvutit on võimalik osta mitmel eesmärgil. Kõige lihtsam on seejuures osta arvuti raamatupidajale lihtsalt selleks, et ta ei saaks käia ja kurta, et tal arvuti puudub. Selline lahendus on muideks kõige lihtsam ka arvutimüüjale -- tal pole vaja omada praktiliselt mingit kogemust arvutite vallas, sest keegi ei oska nõuda, et arvuti lisaks voolu tarbimisele ka midagi kasulikku teeks.
Tagasi monitoride juurde. Mulle avaldas sügavat muljet arutlus monitori sugestiivsuse üle, eriti koht, kus arvatavasti soovitakse rõhutada mustvalge monitori eeliseid väitega: «Inimpsüühika reageerib tugevalt just nimelt värvidele, mitte aga vaadeldava kujutise teravusele.» Siit teen julge järelduse, et Mart Vabar peab teataval määral ohtlikuks kasutaja vaimsele tervisele ka terava pildiga monitore.
Rõhutades, et mina ostaksin heale raamatupidajale vähemalt 17tollise värvimonitori ja tasemel graafikakaardi, sest minule pole oluline niivõrd see, et raamatupidaja mind oma arvutihuviga ei tüütaks, kuivõrd see, et ta võimalikult palju tööd minimaalse ajaga ära teeks. Seetõttu (a) mulle piisab väiksemast hulgast raamatupidajatest ja (b) ma hoian sellega raha kokku. Raamatupidaja suudab efektiivsemalt silma peal hoida firma rahaasjadel ja sellega tagada firma tulemusrikkama töö. Mul on ükskõik, kas raamatupidaja pärast firmaasjade ääretult nobedat kordaajamist mängib arvutiga kabet või teeb nurga peal baaris väikse viski -- peaasi, et firmal läheks paremini kui konkurentidel.