5. märts 1996
Jaga lugu:

Raamatupidamisprogrammide olemusest

Eestis müüdavad ja Eestis kirjutatud raamatupidamisprogrammid ei ole piisavalt funktsionaalsed ja paindlikud. Nende toetus vastab nende keerukusele (kuid mitte ettevõtte keerukusele) või jääb sellest veidi alla. Liiga palju on teada fakte Eesti pakettide vähesest tõrkekindlusest või töötlemisvõimsusest.

Eestis müüdavad väljaspool Eestit toodetud raamatupidamisprogrammid on siia jõudnud eelkõige lähtudes tootjamaa geograafilisest lähedusest, mitte nende tasemest. On ju meil kõige rohkem Soome programme, seejärel Rootsi ja sekka üks Hollandi programm. Samuti jätab toetus imporditud raamatupidamisprogrammidele soovida.

Seetõttu külastasin Londonis Suurbritannia ja tõenäoliselt ka kogu Euroopa üht suurimat spetsiaalset raamatupidamis- ja finantstarkvara messi.

Raamatupidamistarkvara turg on väga kirju ja seal pole ühte ja ainukest tõde. Internatsionaliseerumine väljendub ühelt poolt selles, et oma kodumaal tuntuks saanud programm üritab rahvusvahelist levikut. Samas võib öelda, et Euroopa ja USA tarkvaramüügi bilanss on tugevalt viimase kasuks. Eespool toodud kahele kurvale seisukohale toetudes võib ütelda, et Eestis pole raamatupidamistarkvara turu pakkumine veel välja kujunenud. Sama ja veelgi enam tuleb tõdeda kahjuks ka nõudluse kohta. Korretkse raamatupidamise vajaduses ollakse enamasti veendunud, kuid rohke raamatupidamisinfo ärakasutamine finatnsjuhtimises on alles arenemas. Liiga tihti langeb valik paremini müüdud paketile, mitte aga paremini töötavale programmile. Raamatupidamistarkvara ostuotsuseid ei langeta mitte spetsialistid, vaid administraatorid. Kui palju üldse on Eestis erapooletuid raamatupidamistarkvara asjatundjaid, kes ei ole äriliselt seotud ühe või teise raamatupidamistarkvara vahendava firmaga?

Tarkvara müügihind ei ütle midagi olulist (v.a ehk nullide arv). Tähtis on pigem see, kui hästi toetatakse programme nende installeerimisel, kasutajate väljaõpetamisel ja mis kõige olulisem, programmi ja organisatsiooni vastastikusel kohaldamisel. Läänes on saanud peaaegu pöidlareegliks, et uue tarkvara evitamise ostekulud (v.a riistvara soetamine) on umbes sama suured kui tarkvara enda hind, rääkimata veel kaudsetest kuludest. Adekvaatset vormelit ettevõttele sobiva tarkvara hinna kohta pole veel keegi suutnud korrektselt kirjeldada. Miinimumhind tarkvara soetamiseks on Eestis umbes 3000 krooni. Samas on mõttetu soetada programmi, mis naljatamisi öeldes debiteerib, aga ei krediteeri. Küll võib aga lähtuda väga ligikaudsest valemist, mis võib olla umbes selline: infotehnoloogia kulutused võiksid olla umbes tasemel 2% käibest. Samas peab normaalne raamatupidamisprogramm versiooniuuendustega vastu umbes viis aastat, s.o 20% normiga amortiseeritav aktsia. Lisada võiks veel sõltuvalt süsteemi suurusest infotehnoloogia töökohtade kulud ning hooldus- ja arenduskulud väljastpoolt.

Olemuslikult on kõik programmid ühesugused. Raamatupidamine on arenenud lääneriikides suuremas osas univormne ja erisused on lihtsalt sisseprogrammeeritavad. Mille poolest siis pakutu puht tehniliselt erineb? Kaks olulist asjaolu, mida on võimalik mõõta aeganõudvate, peaaegu teaduslike katsete käigus, on tõrkekindlus/turvalisus ja töökiirus. Messidel rohkem silmajäävad asjaolud on funktsionaalsus, kasutajasõbralikkus/paindlikkus ja töökiirus.

Suur osa pakutud pakette olid meie tavaarusaama järgi lombakad. Kõige enam puudusid palga- ja põhivaraarvestuse moodulid. Samas pakkus rida firmasid spetsialiseeritud ja ühilduvat tarkvara pakette palgast kuni personalijuhtimiseni ja põhivaraarvestusest varade haldamiseni. Muud spetsialiseerumisvaldkonnad on aruandlus ja analüüs, juhtimisinfo süsteemid, eelarvestamine ja deebitoride juhtimine.

Paindlikkuse, avatuse ja kasutajasõbralikkuse salasõna on ilmselt platvorm. See on laiemalt võttes üldnimetaja operatsioonisüsteemile, programmeerimiskeelele ja keskkonnale ja andmebaasisüsteemile.

Paar sõna nendest trendidest, mis on jõudnud ka keskmiste ettevõteteni, DOSi ja Novell Netware' tähtsus veakriitlistes kommertsrakendustes pole suur. Üldlevinud Unixi alaversioonide kannule on asunud Windows NT. Märgatav on tung graafiliste töökeskkondade poole. Paljud reklaamisid end Windowsi tarkvarana, kuid sealhulgas leidus ka osavaid kavaldajaid. Näiteks Scala, kellel on küll olemas Windowsi interfeis, kuid selle all istub ikkagi endine programm.

Platvormi valik on oluline paindlikkuse saavutamisel. Paljud programmid on parametriseeritavad ja mõned programmid oskavadki ainult ühtmoodi teha. Samas on programme, mille ekraanipilti ja peaaegu kõike muud on võimalik modifitseerida. Platvormi jutu juurde võib ehk lisada, et üha rohkem on programme, mille kasutuskeskkondade valik laieneb. Ainult miniarvutitele või Macintoshidele mõeldud programmid on muutunud kasutatavaks ka tavalistel personaalarvutitel. Andmebaasi haldamise ja töökoormuse jaotamise võtmesõna oli messil klient-server. Fail-server-süsteemide domineerimine ka keskmistes ettevõtetes hakkab lõppema. Kuid üleminekuperiood on sobiv aeg vale-Dimitritele ehk süsteemidele, mis hoolimata reklaamist ei ole ühilduvad klient-server-süsteemid.

Erinevate programmide funktsionaalsuse võrdlemine on teema, mis on allakirjutanule tema varsti juba kuus kuud kestnud tarkvaraotsingutel kõige rohkem peavalu valmistanud küsimus. On olemas läänes toodetud programmide võrdlusi 1100 erineva kriteeriumi alusel. Sedasorti võrdlused on üsna kulukad, kuid vaid seal selgub tõde.

Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatupidamistarkvara valik kuulub kas teaduse või kaunite kunstide hulka. Pigem teaduse hulka ja selleks on vaja teha põhjalikku analüüsi. Ilmselt ei suuda kõik tarkvara vajajad teha sadadesse inimtundidesse küündivat tööd. Kuni pole professionaalset abi ostetakse tarkvara intuitsiooni järgi, mis raamatupidamises tegutsevatel valdavalt naistel on kuulu järgi päris hea.

Jaga lugu:
Hetkel kuum