Viletsad võistupakkumised

Ehitusfirmade ja tellijate seas solvumist ning pahandamist tekitanud võistupakkumiste korralduses peavad ehitusspetsialistid sagedamini esinevaks puuduseks tellijate määratlemata soove. «Tihti küsitakse hinnapakkumist, teadmata isegi, mida täpselt ehitada tahetatakse,» toob ASi Feer projektijuht Raul Evert välja põhjuse, mis välistab korrektse pakkumise. «Pole võimalik võrrelda, kui iga mees pakub ise asja.»

Esmalt peab klient endale selgeks tegema, kas ta tahab korraldada vähem- või võistupakkumise konkurssi. Esimese puhul küsitakse madalaimat hinda, võistupakkumisel lisanduvad soodsaima hinnaga parima tulemuse saamiseks muud tingimused.

Hinnakriteeriumi kõrval vaatab teadlik tellija ehitaja usaldusväärsust ja tagatisi, samuti ajafaktorit. «Ehitus pole vorstimüük,» selgitab Eesti ehitusettevõtjate liidu esimees Priit Vilba. «Ehitis valmib teatud aja jooksul, mil võib kõike juhtuda.»

Kartes ehitajate armeed, on mõnigi tellija Lingi sõnul eelistanud avaliku võistupakkumise asemel korraldada piiratud pakkumine või leida töövõtja otseläbirääkimiste teel. Järsku tuleb 100 ehitajat, mul pole nii palju materjale ette valmistatud, on end kaitsnud mõni tellija.

Lingi arvates annaks taolist olukorda vältida, kui avalikul konkursil esitatakse firmadele kindlad kriteeriumid. «Sõltuvalt objekti suurusest saab ehitusfirmadele seada piirangud näiteks tagatiste või referentsitööde osas,» pakub Link.

Piiratud pakkumine või otseläbirääkimised on Priit Vilba sõnul õigustatud eritööde või muude põhjendatud eritingimuste korral. «Kui mingit tööd teevad Eestis vaid 3--4 firmat, pole mõtet üleriigilist konkurssi korraldada,» nendib ta.

Eratellija valib ehitustööde tegija oma äranägemise järgi, ent suhtumist ehitajasse kui võrdväärsesse partnerisse oodatakse neiltki. Võistupakkumise nime all korraldavat tellijad sageli turu-uuringut, et hinnataset teada saada.

«Firmas teeb tellija palvel kolm inimest kaks nädalat tööd ja siis teatatakse, et polegi vaja,» on Vilba emotsionaalne, pidades loogiliseks õigust nõuda oma töö ja konsultatsiooniteenuse eest kompensatsiooni. «Osa ehitajaid aga ei julge nii läheneda, kardavad, et on pahad ja tellijad vaatavad pärast halvasti.»

Olles ASi Wiklar direktor, on Vilba ise kord ühelt Soome firmalt, kes taolise turu-uuringu põhjal andis hinnad ette oma ehitajatele, kompensatsiooni välja nõudnud.

Riigi- või munitsipaalrahaga ehitatavate hoonete konkursside korraldami- sel häirib ehitusspetsialiste ametnike ebakompetentsus. Nende hinnangul tegelevad võistupakkumistega inimesed, kes ehitusest midagi ei tea.

«Ei ole võimalikki, et 30--40 ametis oleksid tööl ehitusspetsialistid,» peab Vilba mõttetuks aastas ühe ehitusobjekti pärast spetsialisti palgal hoidmist. «Neid ei koormata kunagi ära.» Ehitusspetsialisti olemasolu on õigustatud vaid siis, kui ametkond ehitab kogu aeg. Seega peab Vilba õigeks riigihangete koondumist ühte ametkonda.

Priit Tamme sõnul järelevalve- ega karistussüsteemi pole. «Mõnikord võtab mõni ajakirjanik sõna ja konkurendid pahandavad,» teeb ta kokkuvõtte. «Öeldakse hä- bi! ja kõik läheb edasi.»