21. märts 1996
Jaga lugu:

Lühiuudised

Läti Deutsch-Lettische Banki (DLB) ülevõtmine peaks Hansapanga juhatuse aseesimehe Rain Lõhmuse sõnul lõpule jõudma mais.

Lõhmus ütles neljapäeval Riias pressikonverentsil, et 20. aprillil otsustavad Hansapanga aktsionärid uute aktsiate emiteerimise.

Hansapank kavatseb emiteerida 1,75 miljonit uut aktsiat, mille müüb DLB-le, saades vastu Läti panga aktsiad, selgitas Lõhmus.

Lõhmuse sõnul töötab praegu DLBs juba üks Hansapanga esindaja ja lähimal ajal ühineb temaga veel üks, kelle ülesanne on kummagi panga tegevuse koordineerimine.

Millise nime DLB saab, pole Lõhmuse sõnul veel otsustatud. BNS

RE Eesti Energia ning Hansapank ja Hoiupank sõlmisid neljapäeval mandaadilepingu Eesti Energia võlakirjade emiteerimiseks.

Eesti Energia pressiesindaja Toomas Kään ütles, et Hansapanga ja Hoiupanga sündikaat viib läbi võlakirjade emissiooni, mis annab Eesti Energiale võimaluse saada kahe aasta ja ühe kuu jooksul investeeringuteks lisavahendeid kuni 80 miljoni krooni ulatuses.

Võlakirjade intress on kolme kuu Talibor pluss krediidiriski marginaal.

Eesti Energia kasutab võlakirjadega saadud vahendeid kõige kiirema tasuvusajaga projektide rahastamiseks. Esimese 20 miljoni krooni kasutamiseks on projektid Kääni sõnul valmis. Raha läheb elektri tarbimise kasvust tingitud elektriliinide ja -alajaamade läbilaskevõime suurendamiseks ning elektri kvaliteedi tõstmiseks, märkis ta. BNS

Tallinna linnakohtu määrusega ei rahuldatud ASi Multiform taotlust panna ASile Estam kuuluvale endisele Laidoneri villale võõrandamiskeeld.

ASi Multiform ja ASi Estam seob 1993. a lõpul Estami algatusel ühepoolselt katkestatud rendileping, mille kohaselt seadis Multiform endise Laidoneri villa korda ja rajas sinna hotelli Noobel. Multiformi väiteil on ta hoonesse paigutanud ligi 5 miljoni krooni ulatuses vahendeid, millest enam kui 3,2 miljonit Multiform Estamilt kahjutasuks nõuabki.

Pärast linnakohtu määrust on Estamil vabad käed villa müümiseks, selle vastu on huvi tundnud Ukraina, Poola ja USA suursaadik.

Multiformi ja Estami kohtulikku vaidlust jätkatakse 27. mail. ÄP

Teisipäeval Liivi lahes Ruhnu saare lähedal jäävallidesse takerdunud jäälõhkuja Demidov sõitis eile Ventspilsi sadamasse kütusevarusid täiendama, kuna täna oleksid jäälõhkujal kütusevarud lõppenud.

Pärnu sadama direktori asetäija Riho Printsi sõnutsi ei olnud jäälõhkuja kodusadamasse tagasipöördumisest huvitatud, kuna nende eesmärk on raha teenida. «Nad üritavad uuesti kange vene jonniga,» lausus ta.

Kuna jäälõhkujaga sõlmitud leping hakkab kehtima hetkel, kui jäälõhkuja jõuab Pärnu kai äärde, ei kanna Pärnu sadam laeva täiendava tankimise eest mingeid lisakulutusi, lausus Pärnu sadama direktor Peeter Volkov. Tema sõnutsi on lepingu suurus üle miljoni krooni. ÄP

Eesti kolmas GSM-mobiiltelefoni operaator Ritabell kavatseb hakata pakkuma võrdväärset konkurentsi teistele operaatoritele 1997. aasta suvest, ütles Ritabelli aktsiaid omavat firmat Levi & KuTo haldava AS Levicomi peadirektori Tõnis Palts.

Palts rääkis, et Ritabelli esimene klient kavatsetakse küll lülitada seni veel loomata GSM-võrku selle aasta suvel. Lisades samas, et tõsisest konkurentsist saab aga juttu teha umbes aasta pärast võrgu käivitumist, sest siis peaks Ritabelli võrk olema võrdväärne oma leviulatuselt teiste operaatorite võrkudega.

Paltsi sõnul võib Ritabelli võrgu tööle panek veidi viibida Lätis korraldatud teise GSM-operaatori konkursil osavõtmise tõttu.

«Kogu meie aeg on läinud Läti konkursil osalemise peale,» märkis Palts. Konkursil osales ka AS Levicom kontserni LatGSMi koosseisus.

Ritabelli aktsiatest kuulub 52 protsenti ASile Levi & KuTo, 48 protsenti aga rahvusvahelisele mobiilsideoperaatorile Millicom International Cellularile.

Võrgu rajamisse Eestis tahetakse investeerida esialgu vähemalt 25 miljonit dollarit. ÄP

Kolmapäevast saadik võivad Interneti kasutajad leida võrgust ingliskeelset infot kõigi Ekspress Hotline'i 1996. aasta infokataloogiga ühinenud ettevõtete kohta, teatas Kuuma Liini ASi peadirektor Jaanus Hallik.

Info on Interneti vahendusel kasutajatele tasuta ja kättesaadav firma koduleheküljelt.

Halliku sõnul astus Hotline oma internetistamisega sammukese lähemale infoühiskonnale. ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum