Lühiuudised välismaalt
Eile algas Londonis kahepäevane äri- ja kaubanduskonverents, millest võtavad osa USA Põhja- ja Baltimaade suursaadikud, sealhulgas suursaadik Lawrence P. Taylor ning majandusnõunik David Katz.
Konverentsile on kutsutud USA kaubandus- ja arenguagentuuri, Balti-Ameerika ettevõtlusfondi, rahvusvahelise rahanduskorporatsiooni, Barentsi mere nõukogu ja Euroopa arengupanga (EBRD) ning ca 150 USA firma esindajad.
Konverentsi taotlus on edendada USA ekspordivõimalusi ja investeeringuid Balti riikidesse. Vaatluse all on USA kompaniide senise tegevuse kogemused laienenud Euroopa Liidus ja Baltimaades. USIS-ETA
Beneluxi riigid peavad koostööd Balti riikidega prioriteetseks, ütles Beneluxi parlamendi sadamakomitee delegatsiooni juht John Lilipaly Riias pressikonverentsil.
Beneluxi delegatsiooni Balti-visiidi üks eesmärk on selgitada Baltimaade sadamate arenguperspektiive. Naastes teeb delegatsioon sellekohase ettekande ja esitab oma valitsustele konkreetsed soovitused koostööks Balti riikidega. BNS
Kõik kolm Balti riiki toetavad ühise raudteevõrgu projekti Balt Rail 2000 teokstegemist, ütles Läti raudteeameti direktor Janis Petersons. Projekt näeb ette rajada aastaks 2000 Baltimaades ühine raudteevõrk, mille kogupikkus on 1800 kilomeetrit.
Raudteevõrk hargneks viiel suunal: Tallinn--Riia--Kaunas--Varssavi--Berliin, Tallinn--Peterburi, Vilnius--Klaipeda, Riia--Kaliningrad--Gdansk--Berliin ja Vilnius--Kaunas--Kaliningrad.
Petersons oletas, et Läti peab katma 20--30 protsenti projekti kuludest, kuna Eesti ja Leeduga võrreldes on Läti raudteed ja signalisatsiooniseadmed naaberriikide omadest paremas seisukorras. BNS
Skandaal Suurbritannia loomaliha ümber tõotab kalliks minna kogu Euroopale, ütles Soome põllumajandustootjate ja metsaomanike keskliidu esimees Ese Härmälä.
Kui kogu Suurbritannia loomakari hukatakse, maksab selle kinni Euroopa Liit, ütles Härmälä. «Minu andmetel võib see kokku maksta 140 miljardit marka. Selle maksavad kinni kõigi Euroopa Liidu riikide maksumaksjad,» ütles ta. STT-BNS
Leedu loobus oma esialgsest plaanist emiteerida välismaal riigi võlakirju ning katab eelarvedefitsiidi laenude abil välispankadest.
Rahandusministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja asetäitja Ruta Skyriene sõnul saadakse esimene 30--50 dollari suurune laen arvatavasti aprillis. Järgneva kuue kuu jooksul loodab Leedu valitsus saada veel ühe ning suurema laenu.
Skyriene ütles, et järgmised riigi võlakirjad emiteerib Leedu välismaal tuleva aasta alguses pärast seda, kui Leedu on saanud krediidireitingu. Valitsus otsutas reitingu tellimisega oodata, kuna poliitiline ja majanduslik konjunktuur ei ole hetkel Leedule soodne.
Möödunud aasta detsembris emiteeris Leedu oma esimesed riigi võlakirjad 60 miljoni dollari väärtuses. Võlakirjade tagasimakse tähteaeg on kaks aastat ning intressimäär 10 protsenti. BNS
Pariisi klubi kreeditorriigid kohtuvad teisipäeval ja kolmapäeval, et arutada Venemaa pikaajalise võla ümberstruktureerimist ja kaaluda maailma vaeseimate riikide võlakoorma kergendamist.
Kreeditorid soovivad enne aprillis algavaid kõnelusi Moskva esindajatega saavutada Venemaa küsimuses konsensus.
Venemaa taotleb oma võla restruktureerimist 25 aastaks sarnaselt Londoni klubi kreeditoridega möödunud aastal saavutatud kokkuleppele. Tollal sõlmiti kokkulepe 25,5miljardilise põhivõla hajutamiseks 25 aastaks ning 7 miljardi dollarilise intressivõla hajutamiseks 20 aasta peale, kusjuures tagasimaksmine algab seitsme aasta pärast. REUTER-BNS
Lätis tuleks luua kaks või kolm vabasadamat, mis õigustaksid end juba paari aastaga, leiab Läti majandusminister Guntars Krasts.
19. märtsil arutas Läti valitsus Riia vabasadama kontseptsiooni. Krasts ütles, et seaduseelnõuga ei maksa rutata, kuna otstarbekam on teha vabasadam Liepajas, mis talvel jäävangi ei jää.
Jaanuaris teatas peaminister Andris ?kele kavandatavatest seaduseparandustest, mis lubaksid luua riigis vabasadamad ja erastada sadama territooriumid.
Valitsuse pressitalituse juhi Aivis Freidenfeldsi sõnul võib Läti esimese vabasadama luua juba aprilli keskel. Läti erastamisagentuuri asedirektor Aleksandrs Kapusts ütles, et vabasadama projekt on ettevalmistamisel ka Ventspilsi sadama jaoks. BNS