Äriregister pidurdab

Taas kord on riik asunud õhinaga asja kallale, mis halva töökorralduse tõttu pingeid tekitab. Kui mujal Eestis on äriregistri töökoormus normaalne ja järjekordi pole, siis Tallinnas saab tegutsevaid firmasid ümber registreerida juba teist kuud ainult eelregistreerimisega.

Sestap peavadki firmasid ümber registreerida soovivad firmajuhid juba ukse pealt tagasi pöörduma, sest enne novembrit neid ette ei võeta. Äriseadustiku järgi peab aga tegutseva firma ümber registreerima 15 päeva jooksul. Äriseadustiku muudatuste järgi antakse selleks aega 60 päeva, mis eelregistreerimise ehk kaotab, aga päris kindel selles olla ei saa.

Nii firmajuhid kui registritöötajad teavad, et pärast 1. septembrit 1996 muutub registrisse kandmine tasuliseks. Ehkki registripidajad lubavad, et kevadel järjekorda võetud firmasid küllaltki krõbe (0,2% firma aktsia- või osakapitalist) riigilõiv ei ohusta, tuleb ju seadust täita? Niigi maksab firmade registrisse kandmine päris palju, kui arvestada sadat krooni ajaleheteate ilmutamise eest ja paari tuhandet krooni, mis läheb notarile.

Muuski osas on äriregistrisse pöördujad arusaamatus olukorras. Näiteks koopia tegemine on äriregistris üldse keeruline. Naljana tuleb võtta seda, et äriregistrisse kantud firma kohta äritoimiku dokumendi koopia saamiseks tuleb kõigepealt joosta panka, 25 krooni näpus, ja saadud maksekviitungi alusel saab paberi paljundatud. Kallis ja monopoolne teenus, sest paljundusaparaat asub ju äriregistris.

Võib öelda, et igaüks peab ise enne äriregistrisse minekut asjad selgeks tegema ja oma viga, kui juhmuse pärast edasi-tagasi jookseb. Me kõik oleme aga andnud oma panuse äriregistri käivitumisse, sinna on läinud miljoneid riigi raha. Miks mitte nõuda ladusamat töökorraldust?