Välisinvestorid lõpuks valge inimese seisuses

Kaua tehtud -- kaunikene, teab rahvasuu kõnelda. Äripäeval kah hea meel, et Eesti riik on viimaks ometi valitsuse tasandil tõeks tunnistanud aksioomi «kapitalil puudub rahvus». Kaks päeva tagasi kiitis valitsus heaks erastamisseaduse muutmise seaduseelnõu, mis annab kodumaiste firmade kõrval ka välismaistele ettevõtjatele võimaluse kasutada edaspidi erastatavate ettevõtete eest tasumisel EVP-kroone.

Valitsuse heakskiidu pälvisid seadusemuudatused just tagumisel ajal, mida võib veel nimetada õigeks. Erastatud on väiksemad ja keskmised ettevõtted, samas ootavad just oma järge suured ja infrastruktuuri ettevõtted nagu Eesti Energia, Eesti Raudtee, sadamad jpt.

Kui seadusemuudatused ka riigikogus läbi lähevad, on loodud eeldused, et erastamisel kõik pakkujad tõepoolest võrdses seisus alustavad. Siiani maksid erastamisel kohalikud firmad ligi 40 protsenti vähem kui välisfirmad. Samas võis erastamisagentuuri nõukogu otsus võrdsete pakkumiste korral kalduda välisfirmade poole, sest välisfirmad tõid riigile sisse puhast raha, mitte mingeid EVP-surrogaatkroone.

Seadusemuudatused mõjutavad praktilist erastamist vähe. Pole mingit põhjust arvata, et välismaised ärimehed vähem nutikad on kui kodumaised ja ei oska leida seadustes kõiki lubatud auke, et oma tegevust võimalikult soodsalt korraldada. Nii on need, kes on olnud siiralt huvitatud mingi ettevõtte erastamisest ja erastamisel pärisraha vähem maksmisest, seda ka teha saanud. Selleks tuli Eestimaalt leida vaid usaldusväärne partner, kes siis kõik vajalikud tehingud oma nimel sõlmis. Meenutame vaid kesklinnas kõrguva Viru hotelli erastamise lugu.

Praktiline väärtus on suurem välismajanduspoliitikas, sest edaspidi seisab erastamist puudutavates pressiteadetes must-valgel võrdsuse printsiip.

Seadusemuudatuste tegemi-ne on valitsuse sundkäik. Kuhugi on vaja panna ju need riigi poolt juba emiteeritud ja veel emiteeritavad 17 miljardit EVP-krooni. Samas on tänaseks erastatud enamik väiksematest ja keskmistest ettevõtetest, millele kohalike ärimeeste hammas peale hakkas. Järele on jäänud suured firmad, mille haaramiseks eestimaiste ettevõtjate käed liiga lühikeseks jäävad. Samuti on järjest tihedamini hakanud ilmnema juhud, mil kohalikud erastajad ei tule toime erastamistuhinas enda kätte saadud firmade eduka juhtimisega.

Hoolimata ilmsest järgne-vast välismaiste ärimeeste huvi kasvust EVPde vastu, pole oodata EVPde hinna olulist kasvu, kui üldse mingi kasv tuleb. EVPsid on turul praegu niigi palju ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine toob neid järjest juurde.

Edaspidi suureneb ajaline surve EVPde kasutamispiiride veelgi laiemaks surumisele. Aprilli lõpuks oli EVPsid kustutatud veidi üle 2,5 miljardi krooni väärtuses.

«Me toetame mitteprotektsionistlikku majandust,» põhjendas peaminister valitsuse sammu. Äripäev loodab, et selline suurepärane suhtumine jääb valitsuse põhimõtteks ka edaspidi.