Kaupmehed lõid oma liidu

Peale Tallinna kaubamaja on liidu asutajaliikmed veel mööblimaja, Tartu kaubamaja, Keila tarbijate ühistu, AS A&G, Maksimarket, ETK Konsum, Viljandi tarbijate ühistu, AS Estiko Kommerts, AS Espak, AS Veneetsia Kaupmees, AS Torupilli Rauakaubad, AS Baltmani Rõivad, AS Baltika kaubandusgrupp, Saaremaa kaubamaja ja Tartu kau-bahall.

Põhjus, miks on liidu algatanud just suuremad kaubamajad, on Tohveri sõnutsi selles, et nende taga seisab suur osa Eesti jaekaubandusest.

Tohvri sõnul hakkab liit lahendama lisaks seadusandlusele ka muid probleeme, kaasa arvatud informatsiooni vahetamine. «Ei ole ju üldse mitte ime, et näiteks Tallinna kaubamajas usalduse kao-tanud isik töötab homme mõnes teises kaubamajas,» tõi Tohver näite, kuidas liidu liikmed üksteisele kasulikud saavad olla.

Keila tarbijate ühistu aseesimehe Olev Mälli sõnul tekitab jaekaubandusele suurt muret aktsiisipoliitika. 1996. aasta on toonud Keila tarbijate ühistule iga kuu umbes miljoni krooni võrra prognoositust vähem käivet, lausus Mäll. Aktsiisimaksu tõttu on ühistu kütte-, elektri- jm kulud kasvanud 350 000 krooni võrra kuus ja alkoholist saadav tulu vähenenud 150 000 krooni võrra.

Teine muutmist vajav kord on tööstuskaupadele garantii andmisega seonduv. Tsiviilseadustiku üldosa järgi tuleb kõikidele tööstuskaupadele anda pooleaastane garantii -- sh näiteks ka naiste sukkpüksid.

Eestis tegutseb alates 1994. aastast Eesti jaekaubanduse liit, millesse kuulub pisut üle 20 kaupluse.

Jaekaubanduse liidu tegevdirektori Meelis Randmaa sõnul on uue jaekaupmeeste liidu teke positiivne. «Oleme Tohveriga rääkinud, et hakkame edaspidi koostööd tegema,» avaldas Randmaa lootust.