• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rebased vaidlevad nime pärast

    «See on ilmne plagiaat,» ütleb patendivolinik veendunult ja osutab filmikalendri kriitvalgel leheküljel ilutsevale ASi 21. Sajandi Rebane firmamärgile.
    «Eesti aktsiaselts peab oma nime ja logo ära muutma kuu aja jooksul,» edastab Kernu Hollywoodi filmikompanii ultimaatumi.
    ASi 21. Sajandi Rebane tegevdirektor Monika Veski naerab ja lausub kõlava häälega esmalt Ameerika filmitootja ja seejärel selle firma nime, kus tema töötab. Ta lisab tõsinedes, et Tallinna linnavalitsuses võeti aktsiaseltsi nime registreerides vastu otsus jätta firmanimi tõlkimatuks.
    «Ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks meie firma nime kuuldes seostanud seda 20th Century Foxi nimega,» sõnab ta. «Tavaliselt küsitakse esmalt ikka, mis see rebane siia puutub?»
    «Firma nimi on sündinud teatud protestivaimus,» lausub Veski. Tema sõnul pakkusid firma omanikud Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusosakonnas välja viis täiesti tavalist firmanime, millest ükski ei rahuldanud nimekomisjoni. Pidevast linnavalitsuse külastamisest tüdinenud omanikud pahvatasid lõpuks, et kui ametnikele miski ei kõlba, siis saagu firma nimeks 21. Sajandi Rebane. Ametnikud kiitsid mõtte üksmeelselt heaks.
    «Firma logo oleme nõus ära muutma ja selle kasutamise pärast vabandama,» lausub Veski. Ta tunnistab, et logo on Ameerika filmitootjatelt üle võetud üks-ühele. Vahe on vaid selles, et ühel logol on kujutatud araabia numbrid ja inglisekeelne tekst, teisel rooma numbrid ja eestikeelne nimi. «See oli üks osa naljast,» selgitab Veski.
    Firma nime ei kavatse reklaamitootjad vaatamata patendivoliniku nõudmisele muuta. «Eestikeelset nime 21. Sajandi Rebane ei aja keegi segamini 20th Century Foxiga,» väidab Veski.
    Urmas Kernu on oma õigustes sama kindel kui Monika Veski. Ta toob välja tööstusomandi Pariisi konventsiooni, millega Eesti on tänaseks liitunud. «Liidu liikmesriigid kohustuvad tunnistama kehtetuks ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi jäljendust, taasesitust või tõlget,» loeb Kernu konventsioonist välja. Kaubamärgi kehtetuks tunnistamise eeldus on, et «kasutusriigi pädev organ» tunnitab, et kaitstav märk on selles riigis üldtuntud ja seda tarvitatakse jäljendatud kaubamärgiga samade või sarnaste toodete juures.
    «See punkt kehtib ka juhul, kui jäljendus puudutab tuntud kaubamärgi ühte olulist osa, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga,» lisab Kernu. Selle aasta alguses tunnistati tema algatusel kehtetuks Itaalia rõivatootja La Matta S.p.A. õigus kasutada oma kollektsioonis nime Century Fox.
    «Loomulikult lasub osa süüd linnavalitsusel,» lisab Kernu. «Tol ajal oli tavaline ka see, et ühe nimega tegutses Eestis mitu firmat ning ma usun, et need möödalaskmised tuleb nüüd paljuski kohtus lahendada.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.