Kui analüüsis või kirjavahetuses on selgelt kirjas, et tehing tehti sellisel viisil just maksueelise saamiseks, võib see olla väga kaalukas tõend maksustamiseks, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.
Grant Thornton Balticu maksunõustamise juht Kristjan Järve (vasakul) ning maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.
Foto: Andres Laanem
Juriidiliste isikute vaheliste laenu ja omakapitali tehingute maksustamisel on tõendusmaterjali kogumine oluline, et tõendada tehingu ärilisi kaalutlusi ja majanduslikku sisu, vältides samal ajal maksueelise otsest esiletõstmist, rääkis Laas. “Vältima peaks dokumentatsiooni, mis mustvalgelt kinnitab, et tehingu eesmärk oli maksueelis,” ütles ta.
Eesti tulumaksusüsteemis leidub eripära, mis võib isegi väikese või keskmise suurusega tehingus tekitada kuuekohalise numbriga maksuriski. Suuremate tehingute korral võib maksukohustus ulatuda miljoni euroni, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.
Maksuamet leiab, et tulumaksuseaduse muutmine võttis ettevõtte omanikult võimaluse lükata edasi tulumaksu maksmist. Maksuekspertidest advokaadid ei taha sellega aga kuidagi nõustuda.
Maksuamet esitab osaühingu kaudu vara müümise maksustamise kohta palju uduseid argumente. Ses küsimuses 2012. aastal tehtud kohtulahend on jätkuvalt oluline ning vajab hoolikamalt lugemist, kirjutab advokaadibüroo Sorainen partner ja TalTechi õiguse instituudi vanemlektor Kaido Künnapas.
Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatupidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole.
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.