Eesti on jõudnud kohta, kus järgmiste edusammude tegemine nõuab muu hulgas otsustamisjulgust. Taavi Kotka ja teised Eduka Eesti tublimad pakuvad välja, kuidas seda leida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
„Miljon eurot ametnikele selle eest, et nad oma töö lõpuni teeksid?! Hulluks läksite või?!?!“
Me anname aru, et arvamuskonkursi Edukas Eesti
13. hooaja võitjaks kuulutatud
Taavi Kotka ettepanekut – maksta mõne riiklikult olulise probleemi ära lahendanud ametnikele kopsakas preemia – saaks kostitada umbes niisuguse „tagasisidega“. Paljud kostitaksidki, kui see tõsiselt arutusele võetaks.
Eduka IT-ettevõtja ja endise tippametniku Kotka arvamusartikkel
„Avalikus sektoris miljonäriks (ilma korruptsioonita)“ sisaldab mitmeid täpsustusi, mis muudavad sellise kriitika tegelikult suuresti põhjendamatuks. Märkimisväärsed boonused lepitaks eelnevalt ja avalikult kokku; raha ei makstaks pelgalt seaduste muutmise eest, vaid reaalse üheselt mõõdetava muutuse puhul; riigi ja ühiskonnana saadav kasu ületaks ka rahas mõõdetuna neid preemiaid kordades… Aga kritiseeritaks sellegipoolest. Valjult. Pole kahtlustki.
Ometigi on Kotka idee pälvinud juba peaminister Kristen Michali tähelepanu ehk jõudnud valitsuse töölauale. Äripäeva meelest täiesti põhjendatult.
Julgelt, aga tasakaalukalt
Võidutöö väärtus seisneb selles, et see osutab samale asjaolule, mis väga mitmed teisedki tänavu
esitatud ja
nomineeritud artiklid – Eesti areng on vähemal või rohkemal paigale tammuma jäänud. Paljud päriselt tähtsad mured jäävad lahenduseta ning uute ja alles süvenevate hädadega tegelemiseks ei paista valmis olevat. Vaja on meelemuutust ja uut lähenemist. Julgeid ideid. Just seda Taavi Kotka lugu sõnastabki ja pakub tervikliku lahenduskäigu.
Äripäeva hinnangul seisneb muu hulgas asekantsleri leiba maitsnud, ent ennekõike erasektori taustaga Kotka loo väärtus ka tasakaalukuses. Ta rõhutab, et ei soovi, et ametnikele niisama heldeid boonuseid makstaks, aga ka seda, et Eestis on tegelikult üpriski tubli ametnikkond ning selle kärpimise asemel tuleks põhirõhk pöörata
üleliigsele regulatsioonile. Samas on ta Äripäevas meenutanud, kuidas korrastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleriks saades ametnike ridu – kui ta ei saanud viie minutiga aru, millega inimene tegeleb,
siis oli minek.
Suurte asjade avalikus sektoris pahatihti pooleli jäämisel on rida objektiivseid põhjuseid, toonitab Kotka. Innovatsioon on olnud riigisektoris karistatud – kui mitte muu, siis rohke avaliku kriitika näol, kõlab tema sõnum.
Mida kõrgemale jõuda, seda hõredamaks muutub õhk ning järgmiste edusammude tegemine nõuab suuremat pingutust. Lisaks ka julgust. Eduka Eesti seekordses saagis on hulganisti ettepanekuid, mil moel toda julgust ammutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

10 000eurose peaauhinna noppis Taavi Kotka

Otseülekanne auhinnatseremooniast neljapäeval Äripäeva veebis!