Esmaspäeval tööd alustanud Tallinna börs tähistab börsibuumi algust Eestis. Üha enam hõivavad nüüd lehepinda või tele- ja raadioeetrit uudised börsist, aktsiate hindadest. Väärtpaberituru arenguga kaasnevad uudised börsil osalevatest ettevõtetest peaks nüüd inimesi hoopis elulähedasemalt puudutama kui seni.

Sõnad «väärtpaber», «kurss» või mistahes börsindusega seonduv tekitavad aga täna veel enamikus inimestes veidi võõristust, levinud on arvamus, et need kuuluvad vaid valitud seltskonna pärusmaale.

Nii see siiski ei ole. Väärtpaberiturul on võimelised osalema kõik, kes söögi- ja eluasemekulutuste kõrvalt veidi sääste koguda on jõudnud. Aktsiat ei pruugi ju alati osta mingi erilise teenimise sooviga, kuigi ka see pole sugugi vähetähtis. Mõnikord võib aga suhteliselt väikese summa investeerimisega kaasnenud nauding mängu ilust ületada kasu, mis võib tulla ebatõenäoliselt saabuvast kursitõusust.

Väärtpaberi kursi tõus on seni paraku ainsaks stiimuliks selle ostmisel. Dividendide saamise lootus ei ahvatle täna veel kedagi, eriti just väikeinvestorit, mõnda aktsiat ostma. Seega pole nagu samas ka eriti oluline vastava ettevõtte majandusseis ja kasumiprognoosid.

Vaid kursi tõusu peale mängimine kaob siis, kui Eesti väärtpaberiturg stabiliseerub ja aktsiate hinnad ei kahekordistu vaid mõne kuuga. Siis saabki tõeks lootus, et börsiuudiseid ja eriti uudiseid börsil noteeritud ettevõtetest hakkab neelama järjest suurem hulk publikut.

Ajakirjandust pärsib samas uudiste kirjutamisel börsireeglistik, mis välistab ettevõtte juhtkonna omaloomingu uudiste levitamisel. Kord, et uudis ettevõtte kohta peab jõudma börsil osalejatele üheaegselt, kitsendab sentsatsioonivõimalust. Aga see on juba ajakirjanduse mure.