Detektiividele roheline tee
Aare Kruuseri kinnitusel pole eradetektiivide tegevust seni ühegi Eesti õigusaktiga määratletud. Samas on detektiivide töö lülitatud litsentsitavate tegevusalade loetellu.
Politseiameti peadirektori nõuniku Jaanus Rahumägi sõnul on asjad tublisti edasi liikunud. Detektiiviseaduse eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi ametkondades ja aprilli lõpus saadeti ta riigikantseleile. Rahumägi avaldas lootust, et seaduseelnõu jõuab peatselt ka valitsuse istungile ja sealt edasi riigikogusse.
Aare Kruuseri väitel on nõudmine eradetektiivide järele olemas, ehkki potentsiaalne klientuur pole sageli maksujõuline.
Kuni turvateenistuse seaduse vastuvõtmiseni 1993. aastal osutasid ka turvafirmad sageli detektiiviteenuseid. Turvateenistuse seaduse kohaselt on turvafirmadel keelatud tegeleda selliste asjaolude väljaselgitamisega, mis on seotud kahju tekitamisega. Aare Kruuseri meelest on selline keeld õigustatud.
Viimaste aastatega on muutunud ka seadusandlik baas. Tsiviilseadustiku üldosa sätestas eraelu puutumatuse. Samas jäeti jälitustegevuse seaduses lõpuni lahti kirjutamata, mis on isiku salajane jälgimine.
Detektiiviseadust ongi eelnõu ühe koostaja, Aare Kruuseri sõnul vaja selleks, et eradetektiivide tegevust piiritleda. Tänase seisuga on ainus detektiivitegevuse litsents välja antud Tartus tegutsevale detektiivibüroole Pinker Albert.
Eradetektiiviteenuseid on võimalik ka praegu õigusabi raames osutada. Vajalike tõendite otsimine ja isikutega kontakti saavutamine on Aare Kruuseri sõnul aga oluliselt erinev advokaaditööst.
Nagu on harjutud mõttega, et politsei asemel kaitsevad paljusid objekte turvafirmad, peaksid möödas olema ka ajad, mil politseinikud solvusid eradetektiivide peale. Samas on Kuuseri sõnul elementaarne, et detektiivide ette kerkivate probleemide lahendamine nõuab vastavat ettevalmistust. Detektiiviseaduse eelnõus on säte, mille kohaselt eradetektiivina võib töötada vaid isik, kellel on kõrgem juriidiline haridus või kes on saanud ettevalmistuse jälitusametkonna uurija või juurdlejana.
Kruuser on seda meelt, et firma sisevalveteenistus, kes on käsitletav turvafirmana, ei tohiks detektiivitööga tegeleda. «Firmajuht peab olema kindel, et valveteenistuja tema või teiste järele ei luura,» sõnab ta.