Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Küberterroristid ründavad finantskeskusi

    Ajalehe andmeil on rahvusvahelised väljapressijad teeninud City arvel kuni 400 miljonit naelsterlingit.
    Ka Ameerika pangad, maaklerifirmad ja investeerimisfondid on salaja maksnud lunaraha, vältimaks arvutisüsteemide kokkuvarisemist, millega kaasneks usalduse kaotus, märgivad Whitehalli ja Washingtoni allikad.
    Ohvrid on maksnud korraga kuni 13 miljonit naelsterlingit, kui neile on selgeks saanud, et väljapressijad suudavad peatada institutsioonide töö, rakendades sõjaväelistelt organisatsioonidelt õpitud infosõja tehnoloogiat. Eeldatavasti pärineb infosõja tehnoloogia eelkõige USA sõjaväest.
    Ameerika riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) andmeil on küberpiraadid tunginud arvutisüsteemidesse, kasutades niinimetatud loogikapommi, elektromagnetilist impulssi ja kõrgsageduslikke raadiolaineid, saates arvutisüsteemidesse hävitava elektroonilise «tuule».
    Sunday Timesi teatel uurivad Suurbritannia ja Ameerika uurimisorganid enam kui 40 rünnakut finantsinstitutsioonidele Londonis ja New Yorgis viimase kolme aasta jooksul.
    NSA-l on andmeid, et eksisteerib neli küberkurjategijate rühmitust ning et üks nendest asub Venemaal ja suudab jälgida raha liikumist endise NSV Liidu territooriumil.
    Euroopa ja Ameerika politseijõud on loonud eriüksused küberkurjategijate tabamiseks, kes on Inglise kaitseministeeriumi hinnangul viimase kolme aastaga teeninud 200--400 miljonit naela.
    Selle probleemi lahendamiseks on peetud mitu tipptasemel nõupidamist. Mais kohtusid Euroopa ja Ameerika infosõja eksperdid Brüsselis, seejärel peeti Whitehallis Suurbritannia valitsuse ja luureorganite kohtumine ning analoogne nõupidamine oli äsja ka Washingtonis.
    Suurbritannias juhib uurimist Scotland Yard ning USAs on föderaalne juurdlusbüroo loonud kolm eriallüksust selle probleemiga tegelemiseks. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Noored börsihundid viisid oma raha turule
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Äripäeva praktikandid rääkisid oma kogemustest, kuidas iduinvesteeringuga põleda, kuidas nende üllatuseks on Eesti tipp-majanduseksperdid ühe telefonikõne kaugusel ja kuidas nad kavatsevad tulevikus miljonärideks saada.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Rahvaloendus: välispäritolu elanike arv kasvas kõikides maakondades
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.
Rahvaloenduse andmeil on kasvanud end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal. Sisserändajad on koondunud lisaks Harjumaale ja Ida-Virumaale ka suurematesse linnadesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.