• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Küberterroristid ründavad finantskeskusi

    Ajalehe andmeil on rahvusvahelised väljapressijad teeninud City arvel kuni 400 miljonit naelsterlingit.
    Ka Ameerika pangad, maaklerifirmad ja investeerimisfondid on salaja maksnud lunaraha, vältimaks arvutisüsteemide kokkuvarisemist, millega kaasneks usalduse kaotus, märgivad Whitehalli ja Washingtoni allikad.
    Ohvrid on maksnud korraga kuni 13 miljonit naelsterlingit, kui neile on selgeks saanud, et väljapressijad suudavad peatada institutsioonide töö, rakendades sõjaväelistelt organisatsioonidelt õpitud infosõja tehnoloogiat. Eeldatavasti pärineb infosõja tehnoloogia eelkõige USA sõjaväest.
    Ameerika riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) andmeil on küberpiraadid tunginud arvutisüsteemidesse, kasutades niinimetatud loogikapommi, elektromagnetilist impulssi ja kõrgsageduslikke raadiolaineid, saates arvutisüsteemidesse hävitava elektroonilise «tuule».
    Sunday Timesi teatel uurivad Suurbritannia ja Ameerika uurimisorganid enam kui 40 rünnakut finantsinstitutsioonidele Londonis ja New Yorgis viimase kolme aasta jooksul.
    NSA-l on andmeid, et eksisteerib neli küberkurjategijate rühmitust ning et üks nendest asub Venemaal ja suudab jälgida raha liikumist endise NSV Liidu territooriumil.
    Euroopa ja Ameerika politseijõud on loonud eriüksused küberkurjategijate tabamiseks, kes on Inglise kaitseministeeriumi hinnangul viimase kolme aastaga teeninud 200--400 miljonit naela.
    Selle probleemi lahendamiseks on peetud mitu tipptasemel nõupidamist. Mais kohtusid Euroopa ja Ameerika infosõja eksperdid Brüsselis, seejärel peeti Whitehallis Suurbritannia valitsuse ja luureorganite kohtumine ning analoogne nõupidamine oli äsja ka Washingtonis.
    Suurbritannias juhib uurimist Scotland Yard ning USAs on föderaalne juurdlusbüroo loonud kolm eriallüksust selle probleemiga tegelemiseks. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.