Täna arutavad valitsuskoalitsiooni kuuluvate parteide liidrid taas kaitsetollide kehtestamise vajadust. Tollimaksu kehtestamise peamine pooldaja maaliit eesotsas Arvo Sirendiga on palju kurtnud selle üle, kuidas meie maaelu kiratseb.

Tollimaksu pooldajate kinnitusel peaks maksu kehtestamise järel paranema nii põllumajandustootjate kui ka -töötlejate konkurentsivõime. Kuskilt on levima hakanud kuuldus, et paarikümneprotsendine tollimaks (umbes sellise maksuga soovitakse alustada) peaks toiduainete hindu kergitama mitte rohkem kui kümnendiku võrra. Ma ei tea, millistele arvutustele see põhineb, aga mul on tunne, et tollimaksu mõju kaupade tegelikule hinnatõusule ei ole keegi välja arvutanud. Tollimaksu mitmekülgset mõju saab aga näha lihtsalt, tuleb vaid sõita külla lõunanaabritele, kus kaitsetollid on kehtestatud.

Hiljuti käisin Lätis. Ma julgeks öelda, et Eesti «kiratsevad» külad ja talud näevad keskmiselt välja kuidagi jõukamad kui importtollidega kaitstud lätlaste omad. Toiduainete hinnad poes, kus tõepoolest müüakse valdavalt kodumaist toodangut, on kõrgemad kui Eestis, samas ei saa kahjuks Läti puhul rääkida mingist pakendamiskultuurist. Pole neil ka tarvidust selle peale raha kulutada, sest võistlusmoment Voimiksiga puudub.

Usun, et nende või ja vorsti maitseomadustel pole küll midagi viga, kuid ei taha nagu osta, sest need näevad lettidel koledad välja ja ei ole nagu mõtet ka, sest meil on odavam. Küll aga käivad paljud lätlased Eestist toiduaineid ostmas.

Leedus ei ole ma tükk aega käinud. Neil seal on kaitsetollid ja lisaks subsideerib veel ka riik põllumehi. Seega peaks Leedu põllumeestel olema veel parem põli kui lätlastel. Need tuttavad, kes Leedut külastavad, teavad rääkida, et Leedus on asi veelgi nirum kui Lätis.