Algas G7 tippkohtumine

USA president Bill Clinton, kellel peagi seisavad ees valimised, ei jäta kindlasti uhkelt mainimata, et tema võimuloleku ajal on USAs viimase 3,5 aasta jooksul loodud 9,7 mln töökohta ja kõigis ülejäänud G7 riikides ainult 0,7 mln töökohta.

Euroopas on keskmine tööpuudus 11%, USAs 5,6 ja Jaapanis 3,4%. Kuid USA suhtelisele edule vaatamata ei taha Euroopa liidrid kasutada USA mudelit, sest Eu-roopa on harjunud parema sotsiaalturvasüsteemiga.

Juba aprillis toimunud G7 tööhõivenõupidamisel Lille'is tõdesid juhtivate riikide tööministrid, et ühtne imeravim tööpuuduse väljajuurimiseks puudub.

Pealegi on probleemide ulatus regiooniti erinev. Prantsusmaa president Jacques Chirac on teinud propagandat nn kolmanda tee leidmiseks USA «värba ja vallanda» süsteemi ja Euroo-pa interventsionistliku töö-hõivepoliitika vahel.

Samas on Euroopa ministrid seisukohal, et Euroopal on Ameerikalt üht-teist õppida ja et eluaegse tööga kindlustatuse ajad on möödas. Paratamatult peab ka Euroopa soostuma hoolekande- ja tööhõivekulude kärpimisega.

Esmakordselt G7 21aastases ajaloos pööravad juhtivate riikide juhid tähelepanu majanduse globaliseerumise mõjule. On ju selge, et turgude avamine ja tehnoloogia levik on elavdanud riikide kaubavahetust, teisest küljest on see tõsiselt ohustanud lääne tasuvaid töökohti ja heaolu.

G7 riigid annavad kaks kolmandikku maailma sisemajanduse kogutoodangust ja poole maailma kaubandusest, kuid nende majanduskasv (2%) jääb tublisti alla maailma keskmisele (3,5%), rääkimata juba Kagu-Aasia, Hiina ja Ladina-Ameerika majanduskasvust. Ühe Saksa tippametniku sõnul tähendab see aga seda, et maailma majanduse areng ei sõltu enam G7st ning et too ei ole enam maailma majanduse mootor.

Tippkohtumise korraldajamaa Prantsusmaa president Jacques Chirac tahab omakorda arutusele võtta USA-le kaks mittemeelepärast teemat: abi arengumaadele ning USA Kuuba-vastane seadus, mis keelab välisfirmadel Kuubaga kaubavahetust pidamast ning mis rikub maailmakaubanduse põhimõtteid. Chirac nimetab USA abi arengumaadele liiga väikeseks ning taotleb rahvusvahelise valuutafondi osa kullareservi kasutamist vaeste riikide võlgade kustutamiseks.