Keeruline maaost kesklinna halduskogult

Normal on Tallinna pii-matööstuse, Kalevi ja Esteri järel neljanda ettevõttena õnnestunud läbi murda Tallinna kesklinna halduskogu paksust nahast ja saada viimaks nõusolek peapostkontori taga asuva magusa maatüki eelisostuõigusega erastamiseks. Äripäev on endiselt seisukohal, et omavalitsused, olgu selleks siis kasvõi Tallinna kesklinna oma, ei peaks pidurdama maareformi elluviimist ja takistama ettevõtete edenemist.

Tallinna linnale on jätkuvalt vastumeelne erastada ettevõtetele kesklinna krunte. Normagi sai eelisostuõiguse vaid erandkorras. Maa mittemüümist põhjendab kesklinna halduskogu esimees Sulev Mäeltsemees sellega, et EVPde eest 15aastase järelmaksuga ja vaid 20protsendilise tulude laekumisega linnakassasse on erastamine äärmiselt kahjulik. Kahjuks on ka volikogu esimees Koit Kaaristu seda meelt, et kui täna müüksime kollaste kaartide eest, siis homme paisatakse maa tegeliku hinnaga turule. Äripäeval jääb üle nõustuda erastamisagentuuri maaerastamisüksuse direktori Mati Meelistega, kes mõni kuu tagasi avaldas Äripäevas kartust: «Kui nii väga kardetakse, et ettevõtjad saavad maa liiga odavalt, siis ühel hetkel Eesti ettevõtjaid enam polegi.»

Kesklinna halduskogu ja Tallinna volikogu kauplevad ettevõtetega kesklinna kruntide üle vastastikuse kasu põhimõttel. Ütleb ju volikogu esimees Koit Kaaristugi tänases lehes, et Norma kasuks aitas positiivset otsust teha asjaolu, et Norma on teada-tuntud ettevõte ja teinud linna heaks nii palju. Ilmselt peab sellest välja lugema, et need firmad, kes muidu tublid on ja linnakassat oma edukast tegevusest teenitud maksurahaga täidavad, aga linnale muid teenuseid vähem osutanud on kui Norma, maad niipea erastada ei saa. Arusaamatuks jääb, mille alusel hakatakse Tallinna kesklinna maad erastama siis, kui kõik tuntud ettevõtted või vähem tuntud, kuid tuntud juhtidega firmad on maa juba erastanud.

Linn ei saa käituda kui äri- mees. Kõrvalleheküljel õpetab Kaaristu, et ärimees peab arvestama sellega, et linnal on oma huvid ja äris tuleb arvestada mõlema poole huvidega. ASi Harmaron osanik Andres Ild on Äripäevale öelnud, et linn pole ettevõte. Linna tulu peaks seisnema maksudes ja maksutulud kasvavad tänu ettevõtluse soodustamisele.

Maaküsimus on siiani üks olulisemaid valupunkte ettevõtjate jaoks. Suurettevõtja Ülo Pärnits on mitmetes sõnavõttudes märkinud, et ettevõtete arengut takistab oluliselt maa müük. Selle tõttu ei ole firmadel võimalik välispankadelt normaalsetel tingimustel laenu saada. Sama leiti juunis toimunud Eesti majandusliidrite aastakonverentsil.

Norma saab maa kätte vähem kui 800 000 krooni eest. Sellest pool on võimalik tasuda EVPdes, mis maa tegelikuks hinnaks teeb ligikaudu pool miljonit krooni. See on tõesti äärmiselt soodne hind. Kuid kesklinna valitsus, selmet takistada maa müüki ettevõtetele odava hinna tõttu, peaks leidma võimalused ja kanalid, mõjutamaks riiki, st maa hinna kehtestajat, seda hinda muutma.