30. juuni 1996 kell 22:00

Üürivõlgnike võimalused

Kinnisvarabüroode tööpõld tänases Eestis on kadestamisväärselt lai. Kasvab maksujõulise elanikkonna hulk, kättesaadavamaks muutuvad eluasemelaenud, nõudlus kvaliteetsete elamispindade järele püsib stabiilselt kõrgena. Läbiviidud uuringute järgi tahab oma elamistingimusi muuta ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest.

Kõrvuti paremale järjele jõudnud elanikega võib pea igast majast leida pidevas väljatõstmishirmus elavaid üürivõlglasi. Järgnevalt üks võimalikest stsenaariumidest selle kohta, mis võib juhtuda võlgnikega ja kuidas kinnisvarabüroo seaduse raames oma kapitali tulusalt paigutada saab.

Kasvava võlakoormaga ja pidevas hirmus kohtu väljatõstmisotsust täitmisele pöörama tuleva kohtutäituri külaskäigu ees elava üürivõlgnikuga astub kontakti kinnisvarabüroo, kes on nõus tasuma elaniku võla, nõudes lepingus vastutasuks õigust korteri erastamisele. Pärast EVP-kroonide eest korteri omanikuks saamist tahab büroo elamispinda maha müüa.

Selleks on vaja üürnikust lahti saada kas maksimaalselt lubatud üüri rakendades või teiste lepinguga sõlmitud lisatingimuste abil. Sageli pakuvad maaklerid üürnikule korteri vabastamise eest vastutasuks väiksemat elamispinda. Vabanenud korter leiab maksuvõimelisema omaniku.

Maksmata üürivõlas ei ole elanikul peale enda kedagi teist süüdistada. Sõltuvalt võla suurusest on rangemad ka kinnisvarabüroo tingimused. Eriti karmiks muutub olukord pärast seda, kui juuras mitteorienteeruv üürnik pakutud lepingu kõigist nüanssidest aru ei saa ja sellele pimesi alla kirjutab.

Üürnikele soovitaks hoiduda libamaakleritest ja otsida koostööpartnereid tuntud kinnisvarafirmade hulgast.

Hetkel kuum