Kütuseaktsiis võib tõusta
Olukorras, kus Eesti teedevõrgu areng jääb tunduvalt alla lisanduvate mootorsõidukite vajadustele, otsitakse mitmes majandusringkonnas võimalusi täiendavate finantseeringute suunamiseks teedeehitusse. Üheks kindlamaks lisaraha teenimise viisiks peavad mõned rahvusvahelised organisatsioonid ja eksperdid aktsiisimaksu tõstmist. Nad on teinud valitsusele ka sellekohaseid ettepanekuid.
«Võime tõesti tõdeda, et Eestis on Läänemere-äärsetest riikidest kõige odavam bensiin,» kinnitas aktsiisimaksu tõstmise võimalikkust Eesti õliliidu tegevdirektor Mart Kutsar. «Ühest küljest riigikodanikuna soovime saa da kütuse odavamalt kätte, teisalt nõuab riigieelarve täitmist. Siis võiks isegi aktsiisimaksu tõstmisega nõus olla, kui riik suudab mootorikütuste turgu kontrollida.» «Arvan, et sel aastal bensiinihind lisamaksustamist ei leia, kuid järgmisel juba kindlasti,» lisas Kutsar. «Ma ei prognoosiks järsku hinnatõusu. Arvan, et see tuleb kroon--poolteist.»
Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul maksavad täna transpordivahendite kasutajad vaid tühise osa teede ehitamise-parandamise heaks.
«Transpordikulud koosnevad tee, transpordivahendi ja kütuse hinnast,» selgitab Vitsur. «Täna me maksame vaid transpordivahendi ja kütuse hinna, kuid tee eest väga väikese osa. Teede eest maksavad seetõttu ka need, kes kasutavad transporti vähem või ei kasuta praktiliselt üldse. Selleks, et see ebaõiglus Eesti majanduspildist ära koristada, oleks vaja panna teede eest maksma nende kasutajad.»
«Aktsiisitõus sõltub sellest, milliseid teid me tahame,» rääkis Heido Vitsur. «Kui tahame korralikke teid, siis peab aktsiisitõus olema sama suur, kui kütus ise maksab. Eestis on see täna tühine. Nii suuri teid me kohe ei raja, meil tuleb võib-olla esialgu kroon juurde. Ja selle järgi, kuidas teed muutuvad paremaks, laiemaks ja kiiremaks, hakkab ka aktsiisimaks järk-järgult suuremaks minema.»
Lisas mootorikütuste aktsiiside tunduvale suurendamisele on lisaraha leidmiseks välja pakutud ka automaksu ja teede maksustamist.
Teede- ja sideminister Kalev Kukk ei pea teedemaksu idee rakendamist Eestis tegelikult võimalikuks.
«Tegemist on olukorraga, kus nendele maksustatavatele teedele ei tule Eestis peale tarbijat. Selleks aga, et omada maksustatavaid teid, peab olema piisavalt klientuuri,» selgitab Kukk. «Ungaris maksustati ligi 60 km teed Budapestist Viinini -- tulemuseks oli, et sellelt teelt lahkus tarbija ja tuli tõsta makse. Mida rohkem lahkujaid, seda suuremaks läheb maks. Tekib lumepalliefekt, millel ei ole tulemust.»
«Maksustatud teid saab rakendada oludes, kus on ainu- või teatav kontsessiooniline võimalus, aga neid võimalusi on Eestis vähe,» lisab Kukk. «Esimene maksustatav tee võiks olla mandri ja Muhu vaheline sild. See tee tuleb igal juhul tasuline, iseküsimus, kui suur on tasu. Lähiaastail võiks rääkida tasulisest paralleelsillast Eesti ja Vene vahel üle Narva jõe.