• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütuseaktsiis võib tõusta

    Olukorras, kus Eesti teedevõrgu areng jääb tunduvalt alla lisanduvate mootorsõidukite vajadustele, otsitakse mitmes majandusringkonnas võimalusi täiendavate finantseeringute suunamiseks teedeehitusse. Üheks kindlamaks lisaraha teenimise viisiks peavad mõned rahvusvahelised organisatsioonid ja eksperdid aktsiisimaksu tõstmist. Nad on teinud valitsusele ka sellekohaseid ettepanekuid.
    «Võime tõesti tõdeda, et Eestis on Läänemere-äärsetest riikidest kõige odavam bensiin,» kinnitas aktsiisimaksu tõstmise võimalikkust Eesti õliliidu tegevdirektor Mart Kutsar. «Ühest küljest riigikodanikuna soovime saa da kütuse odavamalt kätte, teisalt nõuab riigieelarve täitmist. Siis võiks isegi aktsiisimaksu tõstmisega nõus olla, kui riik suudab mootorikütuste turgu kontrollida.» «Arvan, et sel aastal bensiinihind lisamaksustamist ei leia, kuid järgmisel juba kindlasti,» lisas Kutsar. «Ma ei prognoosiks järsku hinnatõusu. Arvan, et see tuleb kroon--poolteist.»
    Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul maksavad täna transpordivahendite kasutajad vaid tühise osa teede ehitamise-parandamise heaks.
    «Transpordikulud koosnevad tee, transpordivahendi ja kütuse hinnast,» selgitab Vitsur. «Täna me maksame vaid transpordivahendi ja kütuse hinna, kuid tee eest väga väikese osa. Teede eest maksavad seetõttu ka need, kes kasutavad transporti vähem või ei kasuta praktiliselt üldse. Selleks, et see ebaõiglus Eesti majanduspildist ära koristada, oleks vaja panna teede eest maksma nende kasutajad.»
    «Aktsiisitõus sõltub sellest, milliseid teid me tahame,» rääkis Heido Vitsur. «Kui tahame korralikke teid, siis peab aktsiisitõus olema sama suur, kui kütus ise maksab. Eestis on see täna tühine. Nii suuri teid me kohe ei raja, meil tuleb võib-olla esialgu kroon juurde. Ja selle järgi, kuidas teed muutuvad paremaks, laiemaks ja kiiremaks, hakkab ka aktsiisimaks järk-järgult suuremaks minema.»
    Lisas mootorikütuste aktsiiside tunduvale suurendamisele on lisaraha leidmiseks välja pakutud ka automaksu ja teede maksustamist.
    Teede- ja sideminister Kalev Kukk ei pea teedemaksu idee rakendamist Eestis tegelikult võimalikuks.
    «Tegemist on olukorraga, kus nendele maksustatavatele teedele ei tule Eestis peale tarbijat. Selleks aga, et omada maksustatavaid teid, peab olema piisavalt klientuuri,» selgitab Kukk. «Ungaris maksustati ligi 60 km teed Budapestist Viinini -- tulemuseks oli, et sellelt teelt lahkus tarbija ja tuli tõsta makse. Mida rohkem lahkujaid, seda suuremaks läheb maks. Tekib lumepalliefekt, millel ei ole tulemust.»
    «Maksustatud teid saab rakendada oludes, kus on ainu- või teatav kontsessiooniline võimalus, aga neid võimalusi on Eestis vähe,» lisab Kukk. «Esimene maksustatav tee võiks olla mandri ja Muhu vaheline sild. See tee tuleb igal juhul tasuline, iseküsimus, kui suur on tasu. Lähiaastail võiks rääkida tasulisest paralleelsillast Eesti ja Vene vahel üle Narva jõe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.