Kas Kirde-Eestist saab uus arenev ettevõtluspiirkond?

Tahaks väga loota. Kuid minu arvates on Kirde-Eestisse tulnud ääretult vähe erinevaid investeeringuid. Välisinvestoreid on ikka väga vähe ning seetõttu elu tänasel päeval paljuski seisab. Kõige parem on muidugi see, kui väliskapital oleks jaotunud võimalikult palju erinevate riikide vahel. Ma ei hindaks just eriti suureks Vene riikliku kapitali rolli Kirde-Eestis. Väga edukad on aga olnud ameeriklased oma keemiatoodete firmaga Velsicol Kohtla-Järvel.

Kõige suuremaks probleemiks on väikeettevõtluse arenemine. Ja niikaua, kuni maffiaga pole suhteid klaaritud, ei tule sellest ettevõtlusest ka midagi välja. Kuid senikaua, kuni väikeettevõtlus ei arene, ei saa rääkida majanduse õitsemisest.

Olen veendunud, et kõik Kirde-Eesti majandusliku tuleviku jaoks tehtud plaanid ja projektid peaksid baseeruma eraettevõtlusel.

Arvan, et Kirde-Eestis tuleb ettevõtluses alustada enamiku asjadega nullist. Tihtipeale on vana ümbertegemine palju keerulisem kui uue asja algusest alustamine. Suurt vaeva tuleb näha, et töölisi või keskastme juhte korralikult tööle panna. Kirde-Eestisse oleks vaja senisest suuremal hulgal juhtimis- ja turundusspetsialiste.

Kirde-Eesti on tugev tööstuspiirkond. Praegusel hetkel on Kirde-Eesti tööstuses tekkinud mõningane stabiliseerumine nagu kogu Eesti majanduses ja võib-olla tööstuses. On olemas kavad ja plaanid, kuidas edasi minna. Kõik sõltub nüüd sellest, kuidas toimub suurtööstuse ümberkorraldamine.

Kuna Kirde-Eestis prevaleerivad riigi omanduses olevad suurettevõtted ja teisi ettevõtteid on vähe, siis pole välisinvesteeringuid Kirde-Eesti tööstusesse märkimisväärselt tulnud. Samas on piirkond huvipakkuv ja kui me suudame äriplaane normaalselt ette valmistada, siis tehakse siia kindlasti välisinvesteeringuid. Eesti pangad siinseid suuri plaane rahastada ei jõua, mistõttu peab paratamatult välisrahale toetuma. Suund lääne kapitali sissetoomisele on valitsuse poolt olnud täiesti õige. Kirde-Eestis on vaja luua lääne kapitali huvitsentrumid.

Arvan, et Kirde-Eesti väike- ja keskmine ettevõtlus on seetõttu soiku jäänud, kuna see on olnud pikka aega suurettevõtete surve all. Sellest pole ju veel palju aega möödas, mil praktiliselt terve linn oli seotud mõne suurettevõttega. Sellest ülesaamise protsess kujuneb pikaks.