Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tellimuste vabastamine käibemaksust on vajalik?

    Me hääletasime sellele seadusele vastu ja juhtisime väljaannete tellimise maksust vabastamisest tulenevatele asjadele tähelepanu nii rahanduskomisjoni istungil kui ka mujal, ainult et tookord ei pandud seda millegipärast tähele.
    Kogu aur läks muude asjade peale. Väide, et asi tehti ära ja keegi ei saanud aru, on täiesti vale. Rahanduskomisjonis teati täpselt, mis toimub. Valitsuskoalitsiooni sees käis tollal purelemine piirhindade ümber ja selle pärast ei hakatud selle asja ümber tüliküsimust tekitama.
    Seadusemuudatuse vastuvõtmisel me veel lõõpisime, et eks valitsus teab, mis ta teeb.
    Kaks ohtlikku asja valitsusele on õlle hinna tõstmine ja ajakirjanduse kallale minek, ja mõlemat on praegune valitsus teinud.
    Tänu sellele, et ajakirjandus ise hakkas lärmi lööma, võtsid nad selle asja ise uuesti üles. Endise olukorra taastamist ma igal juhul toetan. Kui vastavat eelnõud ei esita valitsus, siis esitame selle meie.
    Kui peaminister valitsuse tasandil on ikka nii otsustanud, siis rahandusministeerium peaks käsku täitma. Ma usun, et nad ka selle seaduse käiku annavad.
    Kui käibemaksu seadus 1993. aastal vastu võeti, siis vastu tulles momendi olukorrale võetigi vastu säte, et need, kes ette tellivad, need on käibemaksuvabad. Need, kes ette ei telli, ostavad jaemüügist, maksavad ju kogu aeg käibemaksu.
    Küsimust tuleb vaadata nii, kas üldse ilma käibemaksuta või siis võrdselt käibemaksuga. Miks peab ettetellimine olema käibemaksuvaba? Üldiselt eelistatakse nii, et seaduse ees on kõik võrdsed ja erandeid ei tehta. Küsimus on selles, et kui ilma käibemaksuta, siis mitte ainult ettetellimine, vaid ka jaemüük. Ainult et ma ei ole veendunud, et selle võrra tarbijad, kelle eest, paistab, et ajakirjandus muretseb, vähem maksma hakkavad.
    Ma ei ole väga veendunud, et ajalehed sellest muudatusest varem ei teadnud. Küsimus on selles, kuivõrd nad informeerisid tellijat sellest. Käibemaksustamise puhul saaks kirjastaja oma käibemaksu vahe tagasi näiteks juhul, kui ta paberit ostab, see on tõsi. Ent miks peaks tarbija muretsema, kas tootja, olgu ta raamatukirjastaja või ajalehekirjastaja, saab oma käibemaksu tagasi või mitte! Tema enda asi on oma äri ajada, ei maksa mängida tarbija emotsioonidel iseenda huvides.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.