Kas tellimuste vabastamine käibemaksust on vajalik?

Kaks ohtlikku asja valitsusele on õlle hinna tõstmine ja ajakirjanduse kallale minek, ja mõlemat on praegune valitsus teinud.

Tänu sellele, et ajakirjandus ise hakkas lärmi lööma, võtsid nad selle asja ise uuesti üles. Endise olukorra taastamist ma igal juhul toetan. Kui vastavat eelnõud ei esita valitsus, siis esitame selle meie.

Kui peaminister valitsuse tasandil on ikka nii otsustanud, siis rahandusministeerium peaks käsku täitma. Ma usun, et nad ka selle seaduse käiku annavad.

Kui käibemaksu seadus 1993. aastal vastu võeti, siis vastu tulles momendi olukorrale võetigi vastu säte, et need, kes ette tellivad, need on käibemaksuvabad. Need, kes ette ei telli, ostavad jaemüügist, maksavad ju kogu aeg käibemaksu.

Küsimust tuleb vaadata nii, kas üldse ilma käibemaksuta või siis võrdselt käibemaksuga. Miks peab ettetellimine olema käibemaksuvaba? Üldiselt eelistatakse nii, et seaduse ees on kõik võrdsed ja erandeid ei tehta. Küsimus on selles, et kui ilma käibemaksuta, siis mitte ainult ettetellimine, vaid ka jaemüük. Ainult et ma ei ole veendunud, et selle võrra tarbijad, kelle eest, paistab, et ajakirjandus muretseb, vähem maksma hakkavad.

Ma ei ole väga veendunud, et ajalehed sellest muudatusest varem ei teadnud. Küsimus on selles, kuivõrd nad informeerisid tellijat sellest. Käibemaksustamise puhul saaks kirjastaja oma käibemaksu vahe tagasi näiteks juhul, kui ta paberit ostab, see on tõsi. Ent miks peaks tarbija muretsema, kas tootja, olgu ta raamatukirjastaja või ajalehekirjastaja, saab oma käibemaksu tagasi või mitte! Tema enda asi on oma äri ajada, ei maksa mängida tarbija emotsioonidel iseenda huvides.