Pärnu seafarm likvideerib tootmise

«Põhimõte on selles, et ökonoomika ei kannata toota,» ütles Kängsepp. «Ellu jäävad ainult need seakasvatused, kus on oma teravili.»

Tema sõnul otsustas seafarmi juhtkond 1. juulil alustada seakarja kaotamist, kuna viimasel aastal on söödahind kahekordistunud (moodustab 70% sea omahinnast), sealiha müügihind on aga sama. «Likvideerime kogu põhikarja,» ütles Kängsepp, «augustis sünnivad viimased põrsad, kelle üles kasvatame.»

Kängsepp möönis, et kahekümne tuhande pealine kari loodetakse lõplikult realiseerida tulevaks kevadeks. «Märtsiks, ma arvan, pole seal enam seapoegagi sees, « lausus ta. «Tagantjärele ma kahetsen, et me ei alustanud likvideerimisega juba möödunud aasta oktoobris, nüüd on ehk juba liiga hilja.»

Ülo Kängsepp lisas, et koos sigade likvideerimisega kaotab seafarmis töö 140 inimest. «Me tahame 4-5 inimest tööle valvama jätta, osa ruume on juba välja renditud,» märkis ta. Samuti on esialgu kavatsus jätkata tööd seakasvatuse jõusöödatehases.

Vabariigi suuremaid seakasvatusmajandeid ühendava lihaühistu Viru juhatuse esimees Urmas Laht möönis, et lisaks Pärnu seafarmile on ka teised Viru liikmed alustanud sigade järsku vähendamist. Sadala seakasvatus viis viimase sea tapamajja juba juunis, Aravete seafarm plaanib aasta lõpuks sigade arvu vähendada kümnelt tuhandelt viiele tuhandele, samuti on järsku sigade vähendamist alustanud Adavere.

«Teistega on lugu selles, et riik on püüdnud Eksekot laenudega poputada, lükkamaks surmaotsust edasi,« ütles Laht, «see pole aga lahendus.»

Ka Urmas Lahe isiklik 3500pealine seakari andis tänavu esimesel poolaastal 350 000 krooni kahjumit.

Võrreldes eelmise aasta 30. juuniga on sigade arv Eestis vähenenud 100 000 võrra, olles tänavu 30. juuni seisuga 294 000.

Tänavu esimeses kvartalis kasvatati Pärnumaal 30 000 siga, kellest 20 000 kuulusid Pärnu seafarmile. Ülejäänud jagunesid väikeste osaühingute ning talude peale.