• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Itaalia kokkuhoid ei ole EMU jaoks piisav

    Itaalia päevalehes La Republicca avaldatud 1997. a eelarveandmete järgi moodustab sääst ligikaudu 6 protsenti riigi järgmise aasta kuludest, milleks on arvestatud 527 000 miljardit liiri ehk 4 055 miljardit krooni.
    Säilitamaks häid suhteid ametiühingutega ei ole rahandusminister Carlo d'Azeglio Ciampil kavas kärpida pensione. Põhjalik pensionireform viidi riigis läbi aasta tagasi.
    Kulude vähenemine toimub meditsiini ja riigikaitse arvel. Samuti vähendab valitsus rahaeraldisi maakondadele ning piirab riigiteenistujate arvu kasvu.
    Samuti jätkub võitlus maksuraha raiskamise vastu. Selleks on kavas muuta riigiasutuste hankereegleid. Uue komitee juhiks, mis hakkab kontrollima riigiasutuste kulutusi, kavatseb Ciampi nimetada endise Fiati kontserni juhi.
    Nimetatud kärbete ning uute tulude abil, mis vastavad ligikaudu 89 miljardile kroonile, loodab valitsus eelarvedefitsiiti hoida 1995. a planeeritud 88 000 mld liiri tasemel (678 mld kr), mis vastab 4,5 protsendile SKTst.
    Nii välistab Itaalia võimaluse olla esimeste valuutaliiduga ühinevate riikide hulgas, kui määravaks jäävad praegu kehtivad reeglid. Alles 1998. a loodab valitsus täita tingimuse, mis näeb ette, et eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3 protsenti SKTst.
    Itaalia Euroopa komisjoni liige Mario Monti kritiseeris valitsust selle eest teravalt, kui Ciampi 1997.--1999. a majandusprogrammi teatavaks tegi. Prodi ja Ciampi lähtuvad aga sellest, et majanduse aeglane kasv -- 1,2% tänavu ning 2 protsenti 1997. a ei võimalda itaallastelt suuremaid ohvreid nõuda.
    Valitsus loodab, et intressimäärad jätkavad langust ning aitavad Itaalial järjele jõuda. 23. juulil alandas Banca d'Italia diskontomäära 9 protsendilt 8,25 protsendile ning viimased inflatsiooniprognoosid osutavad õigesse suunda.
    Eelmisel nädalal läks Itaalia parlament suvepuhkusele. Tööd alustatakse taas 28. augustil. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.