Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Marlekor toodab jälle mööblit

    Tootmises on eri mudelid ja tsehh töötab täie hooga, teatas Peter Sedin. Kindlasti on tootmise taasalustamise taga lepingud tellijatega, lisas Tiit Arge. Ta ei soovinud aga täpsustada, kas Marlekoris jätkuvalt toodetakse ka magamistoamööblit, mille turustamisel talvel raskused tekkisid ja kas on ettevõte saanud uusi tellimusi Venemaalt, kuhu enamik mööblit enne tootmise seiskamist müüdi. «Mööbel on ilus ja kindlasti on taga lepingud,» oli Arge vastus.
    Nii Arge kui Sedin kinnitasid ka, et tänu tootmise jätkamisele pole Marlekoril mingit pakilist vajadust käibevahendeid hankida. Varem on seda korduvalt väitnud ettevõtte üks omanik ja nõukogu aseesimees Ülo Pärnits. «Praegu probleeme ei ole,» märkis Arge.
    Üleeile edastas uudisteagentuur BNS Pärnitsale viidates teate, et kolmapäeval (s.o eile -- ÄP) otsustab Marlekori nõukogu võimaliku väärtpaberiemissiooni küsimused ja arutab arengukava. «Investeeringute plaani ei saa arutada enne septembrit, kui kõik puhkused on lõppenud,» kommenteeris Sedin.
    Ülo Pärnits kinnitas veel eile hommikul koosoleku toimumist. Pärastlõunal teatas ta, et nõukogu koosolek jäi ära, sest puhkuse tõttu ei saanud kõiki liikmeid kokku.
    Tiit Arge kinnitas, et mingit koosolekut plaanis polnud. «Ilmselt on Pärnits oma üheksat ettevõtet juhtides suvekuumuses peast segi läinud, ega tea enam, kus miski toimub,» kommenteeris ta. «Lugesin seda ise ka üllatusega lehest.»
    Sarnane oli ka Peter Sedini selgitus. «Suvekuumuses eksivad nooredki, mis siis veel vanainimesest rääkida,» kommenteeris ta.
    Osa nõukogu liikmeid oli eile siiski Marlekori kutsutud. ASi Esoil juhatuse esimees Oleg Panfilov kinnitas enne kohtumist Marlekori juhtidega, et ilmselt on tegemist erakorralise koosolekuga. «Arvan, et jutt hakkab käima restruktureerimisest,» oli tema kommentaar. «See tähendab: mida teha ettevõtte varadega.»
    Äripäeval ei ole alust kahtlustada Pärnitsat vale levitamises ega ülekuumenemises. Põhjendatud huvi tekitas siiski, millest niisugused ebakõlad suurettevõtte nõukogu liikmete vahel. «Igasuguseid inimesi on maailmas, meil on Ülo Pärnits,» vastas Arge.
    Pärnits ei arva, et midagi lahti oleks. «Arge ütleb üldse väga teravalt,» märkis ta. «Võtame seda kerge huumoriga, elu läheb omasoodu edasi.»
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Terje Võrk rääkis, et inspektsioon valmistab praegu ettekirjutust mööblivabriku Marlekor tuumikomanikule, kindlustusseltsile Eesti Aeromet, milles nõuab, et Aeromet oma investeeringute portfelli hajutaks.
    Kindlustusinspektsiooni kohustuslik ettekirjustus tähendab teiste sõnadega, et Aeromet peab müüma osa Aerometile kuuluvaid Marlekori aktsiaid ja paigutama raha mujale (nt kinnisvarasse, võlakirjadesse jm) või suurendama Aerometi omakapitali niipalju, et sellest tekkivaid täiendavaid vahendeid väljapoole Aerometi gruppi investeerides kindlustusseltsi investeeringute portfell tasakaalustuks.
    Teine võimalus on ekspertide hinnangul ebatõenäoline seetõttu, et Aeromet on vähemalt raamatupidamislikult juba praegu tugevalt ülekapitaliseeritud (umbes 60 miljoni krooni suurusest bilansimahust moodustab üle poole omakapital, mis on 34 miljonit krooni).
    Omakapitali suurendamisel Aerometi kapitali senine väga madal tootlus kahaneks veelgi, mistõttu potentsiaalsete investorite huvi Aerometi aktsiate vastu on nullilähedane.
    Aerometi suuromanik Peter Sedin, kellele kuulub üle 98 protsendi seltsi aktsiatest, kindlustusseltsi investeerida ilmselt ei plaani, kuna veel selle aasta esimesel poolel oli tal Aerometi aktsiakapitali umbes 10 miljonit krooni sisse maksmata.
    Ühe tundmatuks jääda soovinud analüütiku kinnitusel oleks Aerometi omakapitali suurendamine ebaotstarbekas. «Targem oleks panna raha panka deposiiti, mis on kindlasti tulusam,» sõnas ta.
    Terje Võrgu sõnul sõltub inspektsiooni edasine tegevus sellest, kuidas Aeromet kindlustusinspektsiooni ettekirjutusele vastab. «Oleme varem selliseid ettekirjutusi teinud mitmele kindlustusseltsile, kes on meie nõudmised täitnud,» lisas Võrk.
    Võrk lausus, et Marlekori võimaliku võlakirjade emissiooni mõju Aerometile selgub pärast emissiooni toimumist -- kas see õnnestub või mitte.
    Aerometile kuulub koos Aerometi ainuomanduses oleva kindlustusseltsiga Farret 67,5 protsenti Marlekori aktsiatest, mis tõstab kindlustusseltsi investeeringute riskimäära väga kõrgeks.
    Mööblivabriku kahjumi või pankroti korral, kui käibevahendite hankimiseks korraldatav emissioon ebaõnnestub ja Marlekori omanikud ei suuda stabiilse tootmise jätkamiseks leida vajalikku raha ja lahendada turustusprobleeme, väheneb ka Aerometi omakapital.
    Kui kahjum on nii suur, et neelab kindlustusseltsi omakapitali, peab inspektsioon tegema rahandusministeeriumi litsentsikomisjonile ettepaneku seltsi tegevuslitsentsi peatamiseks.
    Marlekori suuremad omanikud on neile kuuluvate firmade kaudu Peter Sedin (67,5% aktsiaid), Ülo Pärnits (25%) ja Otto Sullakatko (7,5% aktsiaid), kes ostsid Marlekori 1993. a sügisel.
    Hilisem vaidlus vabriku õigusjärgse omaniku järeltulija Jens Martin Lutheriga lahenes mõnemiljonikroonise kompensatsiooni maksmisega Lutherile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.