Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Marlekor toodab jälle mööblit

    Tootmises on eri mudelid ja tsehh töötab täie hooga, teatas Peter Sedin. Kindlasti on tootmise taasalustamise taga lepingud tellijatega, lisas Tiit Arge. Ta ei soovinud aga täpsustada, kas Marlekoris jätkuvalt toodetakse ka magamistoamööblit, mille turustamisel talvel raskused tekkisid ja kas on ettevõte saanud uusi tellimusi Venemaalt, kuhu enamik mööblit enne tootmise seiskamist müüdi. «Mööbel on ilus ja kindlasti on taga lepingud,» oli Arge vastus.
    Nii Arge kui Sedin kinnitasid ka, et tänu tootmise jätkamisele pole Marlekoril mingit pakilist vajadust käibevahendeid hankida. Varem on seda korduvalt väitnud ettevõtte üks omanik ja nõukogu aseesimees Ülo Pärnits. «Praegu probleeme ei ole,» märkis Arge.
    Üleeile edastas uudisteagentuur BNS Pärnitsale viidates teate, et kolmapäeval (s.o eile -- ÄP) otsustab Marlekori nõukogu võimaliku väärtpaberiemissiooni küsimused ja arutab arengukava. «Investeeringute plaani ei saa arutada enne septembrit, kui kõik puhkused on lõppenud,» kommenteeris Sedin.
    Ülo Pärnits kinnitas veel eile hommikul koosoleku toimumist. Pärastlõunal teatas ta, et nõukogu koosolek jäi ära, sest puhkuse tõttu ei saanud kõiki liikmeid kokku.
    Tiit Arge kinnitas, et mingit koosolekut plaanis polnud. «Ilmselt on Pärnits oma üheksat ettevõtet juhtides suvekuumuses peast segi läinud, ega tea enam, kus miski toimub,» kommenteeris ta. «Lugesin seda ise ka üllatusega lehest.»
    Sarnane oli ka Peter Sedini selgitus. «Suvekuumuses eksivad nooredki, mis siis veel vanainimesest rääkida,» kommenteeris ta.
    Osa nõukogu liikmeid oli eile siiski Marlekori kutsutud. ASi Esoil juhatuse esimees Oleg Panfilov kinnitas enne kohtumist Marlekori juhtidega, et ilmselt on tegemist erakorralise koosolekuga. «Arvan, et jutt hakkab käima restruktureerimisest,» oli tema kommentaar. «See tähendab: mida teha ettevõtte varadega.»
    Äripäeval ei ole alust kahtlustada Pärnitsat vale levitamises ega ülekuumenemises. Põhjendatud huvi tekitas siiski, millest niisugused ebakõlad suurettevõtte nõukogu liikmete vahel. «Igasuguseid inimesi on maailmas, meil on Ülo Pärnits,» vastas Arge.
    Pärnits ei arva, et midagi lahti oleks. «Arge ütleb üldse väga teravalt,» märkis ta. «Võtame seda kerge huumoriga, elu läheb omasoodu edasi.»
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Terje Võrk rääkis, et inspektsioon valmistab praegu ettekirjutust mööblivabriku Marlekor tuumikomanikule, kindlustusseltsile Eesti Aeromet, milles nõuab, et Aeromet oma investeeringute portfelli hajutaks.
    Kindlustusinspektsiooni kohustuslik ettekirjustus tähendab teiste sõnadega, et Aeromet peab müüma osa Aerometile kuuluvaid Marlekori aktsiaid ja paigutama raha mujale (nt kinnisvarasse, võlakirjadesse jm) või suurendama Aerometi omakapitali niipalju, et sellest tekkivaid täiendavaid vahendeid väljapoole Aerometi gruppi investeerides kindlustusseltsi investeeringute portfell tasakaalustuks.
    Teine võimalus on ekspertide hinnangul ebatõenäoline seetõttu, et Aeromet on vähemalt raamatupidamislikult juba praegu tugevalt ülekapitaliseeritud (umbes 60 miljoni krooni suurusest bilansimahust moodustab üle poole omakapital, mis on 34 miljonit krooni).
    Omakapitali suurendamisel Aerometi kapitali senine väga madal tootlus kahaneks veelgi, mistõttu potentsiaalsete investorite huvi Aerometi aktsiate vastu on nullilähedane.
    Aerometi suuromanik Peter Sedin, kellele kuulub üle 98 protsendi seltsi aktsiatest, kindlustusseltsi investeerida ilmselt ei plaani, kuna veel selle aasta esimesel poolel oli tal Aerometi aktsiakapitali umbes 10 miljonit krooni sisse maksmata.
    Ühe tundmatuks jääda soovinud analüütiku kinnitusel oleks Aerometi omakapitali suurendamine ebaotstarbekas. «Targem oleks panna raha panka deposiiti, mis on kindlasti tulusam,» sõnas ta.
    Terje Võrgu sõnul sõltub inspektsiooni edasine tegevus sellest, kuidas Aeromet kindlustusinspektsiooni ettekirjutusele vastab. «Oleme varem selliseid ettekirjutusi teinud mitmele kindlustusseltsile, kes on meie nõudmised täitnud,» lisas Võrk.
    Võrk lausus, et Marlekori võimaliku võlakirjade emissiooni mõju Aerometile selgub pärast emissiooni toimumist -- kas see õnnestub või mitte.
    Aerometile kuulub koos Aerometi ainuomanduses oleva kindlustusseltsiga Farret 67,5 protsenti Marlekori aktsiatest, mis tõstab kindlustusseltsi investeeringute riskimäära väga kõrgeks.
    Mööblivabriku kahjumi või pankroti korral, kui käibevahendite hankimiseks korraldatav emissioon ebaõnnestub ja Marlekori omanikud ei suuda stabiilse tootmise jätkamiseks leida vajalikku raha ja lahendada turustusprobleeme, väheneb ka Aerometi omakapital.
    Kui kahjum on nii suur, et neelab kindlustusseltsi omakapitali, peab inspektsioon tegema rahandusministeeriumi litsentsikomisjonile ettepaneku seltsi tegevuslitsentsi peatamiseks.
    Marlekori suuremad omanikud on neile kuuluvate firmade kaudu Peter Sedin (67,5% aktsiaid), Ülo Pärnits (25%) ja Otto Sullakatko (7,5% aktsiaid), kes ostsid Marlekori 1993. a sügisel.
    Hilisem vaidlus vabriku õigusjärgse omaniku järeltulija Jens Martin Lutheriga lahenes mõnemiljonikroonise kompensatsiooni maksmisega Lutherile.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.