Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milline on presidendi mõju Eesti majanduselule?
President kinnitab seadused. See on pandud paika põhiseadusega ning presidendi kohus on järgida muude seaduste vastavust põhiseadusele ning Eesti kodanike põhiseaduslikele õigustele, sõltumata sellest, kas nad on ettevõtjad või mitte.
Põhimõtteliselt president siiski ettevõtlust ei mõjuta ning ettevõtjad peaksid vaatama rohkem valitsuse poole. Ettevõtjate jaoks on presidendi puhul muidugi oluline ka see, millist mainet ta loob Eestile mujal maailmas.
Minu sümpaatia kuulub erinevate võimalike presidendikandidaatide hulgast Toomas Savile. Ta on oma eriala spetsialist ning oskab mõelda läbi selle ka ettevõtjate peale.
Teise võimaliku kandidaadina näeksin Siim Kallast. Temal on olemas kogemus Eesti Panga presidendina. Sealt on tal kokkupuude Eesti ettevõtlusega ja siinset majanduspoliitikat mõjutanud teooriatega. Eriti Milton Friedmani liberaalse vabaturumajanduse omaga.
Meri näitas end maailmale haritud presidendina. Arnold Rüütel on tegutsenud Eestis alates sovhoosiesimehest väga kõrgete kohtadeni välja. Tema aeg on nüüd läbi.
Ettevõtjatele pole presi-dendivalimiste tulemused kindlasti mitte ükskõik. President on siiski niisugune figuur, kes riigi prestiizhi ühes või teises suunas mõjutab. See mõjutab omakorda äri edukust.
Ärisuhetele on oluline, kuidas teised riigid vaatavad Eestile kui uustulnukale riikide reas. Ettevõtjad soovivad sellist presidenti, kellel oleks võimalikult suur prestiizh laiade hulkade silmis. Ning loomulikult räägib president seaduste väljakuulutamise kaudu kaasa seadusandluses. Seetõttu pole äri seisukohalt sugugi ükskõik, kes saab presidendiks.
President Meri on tulnud oma ametikohustustega toime. Mis puutub ülejäänud võimalikesse kandidaatidesse, siis tahaksin öelda, et presidendi töö on sedavõrd unikaalne, et pakkuda ühe inimese kohta, kes varem seda tööd teinud ei ole, kui hästi ta selles ametis toime tuleb, on ikkagi väga suhteline.
Kuid rõhutan ka seda, et ei tahaks Eestisse vasakpoolset presidenti.
Praegu valitud parempoolne tee on viinud Eestit edasi ja kompetentsed ringkonnad, kes riikide arengu kohta hinnangut annavad, suhtuvad Eestisse positiivselt ning arvavad, et meil on hästi läinud.