Kasiinoäris pöörlevad suured rahad

Järve tähelepanekute kohaselt jagunevad kasiinos käijad kahte leeri -- inimesed, kes mängivad väikeste panustega, et mängurõõmu jätkuks võimalikult kauaks, ja need, kes panevad kohe mängu suure summa, et selle tulemusena kiiresti rikastuda. Tema ise kuulub esimeste hulka.

Järv ütleb, et tema panused jäävad 200--500 krooni vahele, suurim võit ulatub 2000 krooni lähedale. Küll on ta aga näinud, kuidas üks mees õhtu jooksul 60 000 krooni maha mängis.

Kui eelmise aasta keskel oli Eestis veel ligi 160 rahandusministeeriumi tegevusloaga hasartmängukohta, siis praeguseks on uue hasartmängumaksu seaduse kohaselt väljastatud tegevuslube ainult 12 hasartmängude või kasiinoäriga tegelevale firmale.

Veebruaris jõustunud hasartmänguseadus sundis mitmeid kasiinosid tegevust lõpetama. Hinge heitis ka 1993. aasta oktoobris esimesena tegevust alustanud ja mõnda aega kuuma mängupõrguna tegutsenud Wimbledoni kasiino.

Praegu on Eestis kõige rohkem mängukohti Videomati Mängude ASil. Nemad pakuvad meelelahutust 28 kohas 440 mänguautomaadiga. Eldorado kasiinodeketi omanikul ASil ELC on 389 ning Olympic Casinot omaval ASil Benetreks 213 mänguautomaati.

Kristiine kasiino juhataja Urmas Eenla leiab, et tegutsema on jäänud vaid need kasiinod, kes ka varem oma äri ausalt ajasid. Tema väitel on Kristiine kasiinol pärast hasartmänguseaduse kehtimahakkamist läinud tunduvalt kergemaks ning maksukoormus on märgatavalt vähenenud. «Järelikult maksime liiga ausalt,» lisab ta.

Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv tegevusloa väljastamise eest 600 000 krooni, lisaks tuleb maksta 20 000 krooni hasartmängude korraldusloa taotlemiseks. Igakuine hasartmängumaks mänguautomaadi kohta on 3000 krooni ning mängulaua kohta 10 000 krooni. Kihlveo ja osavusmängude korraldamise ning totalisaatori puhul tuleb ettevõtjal tasuda kuus sõltuvalt hasartmängu liigist 5--30 protsenti saadud tulust.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialisti Kai Valge sõnul on mitmel firmal jäänud tegevusluba saamata, kuna omanikud ei ole suutnud tõestada hasartmängudega tegelevasse firmasse paigutatava kapitali päritolu või on aktsionäride ringi kuulunud politseis mustas nimekirjas olevad isikud.

Lisaks sellele valmistavad tema sõnul probleeme maksuvabade firmade osalused litsentse taotlevates firmades.

Eespool nimetatud põhjustel on jäänud tegevusluba saamata firmadel Averyx, Rulett, Calvor, Talveaia Kuninglikul Kasiinol ning ASil RLCO.

Valge tunnistab, et kapitali päritolu on väga raske tõestada ja kuigi ametlikult on mitme kasiinofirma omanikud eestlased, võib selle taga oletada võõrpäritoluga kapitali.

Arvestades sellega, et litsentse on jagatud vähem kui varem, laekub võrreldes varasemaga riigile hasartmängumaksust tunduvalt rohkem raha. «Kui inimene juba muretseb automaadid, siis on see küllalt suur investeering ning püütakse tegutseda seaduse raames,» räägib Valge.

Eelmisel aastal laekus hasartmängumaksust riigieelarvesse 46,2 miljonit krooni, sellel aastal peaks vastav summa olema 45,8 miljonit krooni. 1. augustiks oli 85 protsenti planeeritavast tulust juba laekunud.

«Kelle kätte Eestis kasiinoäri läheb, on praegu raske öelda, kõik praegu üritavad ja kõigil on võrdsed võimalused,» räägib Urmas Eenla.

Äsja Pärnus kasiino avanud Olympic Casino omanikud ei soovi veel oma tulevikuplaanidest rääkida. ASi Benetreks juhatuse esimees Jaan Korpusov on nõus siiski ütlema, et paar kasiinot kavatsetakse lähiaastatel rajada nii Tallinnasse kui ka pealinnast väljapoole.

Olympic Casino suurimad lootused on rajatud Tallinna Kungla-Park hotelli plaanitavale suurejoonelisele kasiinole. Selleks tahetakse praegu keldrikorrusel paiknev mängupõrgu tuua üle hotelli esimesele korrusele.

Elitaarkasiino loomise plaane peavad ka teised kasiinoketid. Kristiine kasiino omanikud on Tallinnas läbi vaadanud kõik kohad, kuhu võiks ühe uhke mängupõrgu rajada. Praegu on nende pilk jäänud pidama sadama piirkonnale ja Metropolile, kus küll juba tegutseb kasiino Flamingo, kuid mida mitmed kasiinokülastajad mängureeglite puudumise tõttu peavad kahtlaseks kohaks.

Urmas Eenla hinnangul jääb turg tulevikus kitsamaks ning osa tegijaid langeb ära. Tema sõnul võib olukord kasiinoäris kiiresti muutuda vaid siis, kui seadusandlus hakkab vohavat väliskapitali kõrvale tõrjuma. Praegu toimub Eenla sõnul turu haaramine lihtmeetodil -- mida rohkem kasiinosid, seda uhkem.