Kasiinoäris pöörlevad suured rahad

Veebruaris jõustunud hasartmänguseadus sundis mitmeid kasiinosid tegevust lõpetama. Hinge heitis ka 1993. aasta oktoobris esimesena tegevust alustanud ja mõnda aega kuuma mängupõrguna tegutsenud Wimbledoni kasiino.

Praegu on Eestis kõige rohkem mängukohti Videomati Mängude ASil. Nemad pakuvad meelelahutust 28 kohas 440 mänguautomaadiga. Eldorado kasiinodeketi omanikul ASil ELC on 389 ning Olympic Casinot omaval ASil Benetreks 213 mänguautomaati.

Kristiine kasiino juhataja Urmas Eenla leiab, et tegutsema on jäänud vaid need kasiinod, kes ka varem oma äri ausalt ajasid. Tema väitel on Kristiine kasiinol pärast hasartmänguseaduse kehtimahakkamist läinud tunduvalt kergemaks ning maksukoormus on märgatavalt vähenenud. «Järelikult maksime liiga ausalt,» lisab ta.

Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv tegevusloa väljastamise eest 600 000 krooni, lisaks tuleb maksta 20 000 krooni hasartmängude korraldusloa taotlemiseks. Igakuine hasartmängumaks mänguautomaadi kohta on 3000 krooni ning mängulaua kohta 10 000 krooni. Kihlveo ja osavusmängude korraldamise ning totalisaatori puhul tuleb ettevõtjal tasuda kuus sõltuvalt hasartmängu liigist 5--30 protsenti saadud tulust.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialisti Kai Valge sõnul on mitmel firmal jäänud tegevusluba saamata, kuna omanikud ei ole suutnud tõestada hasartmängudega tegelevasse firmasse paigutatava kapitali päritolu või on aktsionäride ringi kuulunud politseis mustas nimekirjas olevad isikud.

Lisaks sellele valmistavad tema sõnul probleeme maksuvabade firmade osalused litsentse taotlevates firmades.

Eespool nimetatud põhjustel on jäänud tegevusluba saamata firmadel Averyx, Rulett, Calvor, Talveaia Kuninglikul Kasiinol ning ASil RLCO.

Valge tunnistab, et kapitali päritolu on väga raske tõestada ja kuigi ametlikult on mitme kasiinofirma omanikud eestlased, võib selle taga oletada võõrpäritoluga kapitali.