750 miljonit vangla eest

Justiitsministeeriumi asekantsleri Juhan Partsi sõnul on vanglate käes suur hulk kinnisvara, samal ajal kui enamiku vangimajade seisukord on üsna haletsusväärne. Ainus võimalus raha hankida olekski selle kinnisvara müük.

Välja on töötatud ka tüüpvangla põhimõtteline projekt, mille järgi läheb 500 vangi mahutav nn boksvangla maksma 250--275 miljonit krooni. Esialgu on neid kavandatud kolm: Harkusse naistevangla territooriumile, Kohtla-Järvele ja Tartusse. Keskvangla, mille aset täidab praegu Patarei vangla, kaotatakse praeguste kavade järgi ära.

Enn Laansoo arhitektuuri- ja kinnisvarabüroo andis läinud aasta oktoobris justiitsministeeriumi tellimusel hinnangu Patarei vanglat ümbritsevale krundile ja seal paiknevale kinnisvarale. Kõne all on ligi 13 hektari suurune maa-ala, kus praegu paiknevad Patarei vangla, vesilennukite angaar, mereinspektsiooni kai ning aktsiaseltsid B&E ja Verest. Viimati mainitud on küll mõnede seal paiknevate hoonete valdajad, kuid Juhan Partsi sõnul on nad omanikuks saanud NSV Liidu polkovnikutega sõlmitud ostu-müügilepingute kaudu, mille vaidlustamine kohtus on seni üsna üheselt lepingute tühistamisega lõppenud.