• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    750 miljonit vangla eest

    Justiitsministeeriumi asekantsleri Juhan Partsi sõnul on vanglate käes suur hulk kinnisvara, samal ajal kui enamiku vangimajade seisukord on üsna haletsusväärne. Ainus võimalus raha hankida olekski selle kinnisvara müük.
    Välja on töötatud ka tüüpvangla põhimõtteline projekt, mille järgi läheb 500 vangi mahutav nn boksvangla maksma 250--275 miljonit krooni. Esialgu on neid kavandatud kolm: Harkusse naistevangla territooriumile, Kohtla-Järvele ja Tartusse. Keskvangla, mille aset täidab praegu Patarei vangla, kaotatakse praeguste kavade järgi ära.
    Enn Laansoo arhitektuuri- ja kinnisvarabüroo andis läinud aasta oktoobris justiitsministeeriumi tellimusel hinnangu Patarei vanglat ümbritsevale krundile ja seal paiknevale kinnisvarale. Kõne all on ligi 13 hektari suurune maa-ala, kus praegu paiknevad Patarei vangla, vesilennukite angaar, mereinspektsiooni kai ning aktsiaseltsid B&E ja Verest. Viimati mainitud on küll mõnede seal paiknevate hoonete valdajad, kuid Juhan Partsi sõnul on nad omanikuks saanud NSV Liidu polkovnikutega sõlmitud ostu-müügilepingute kaudu, mille vaidlustamine kohtus on seni üsna üheselt lepingute tühistamisega lõppenud.
    Konkreetset huvi kõnealuse krundi vastu on üles näidanud kaks firmat -- AS Aquila ja Kena Kaaslase AS. Koostöös Aquilaga on huvi ilmutanud ka advokaadibüroo Raidla & Partnerid, kuid tänaseks on nad väidetavalt huvi kaotanud või tegutsevad Aquilast lahus.
    Aquila juhatuse esimees Kuuno Ruul oli üks esimesi, kes pakkus välja idee luua Patarei vangla ja seda ümbritsevale maa-alale keskus, mille koosseisus oleks hotell, restoran, kasiino, äri-, koolitus- ja messikeskus ning korterid. Ruuli väitel oleksid tema läbirääkimised võimalike investorite leidmiseks ammu lõpujoonel, kui ideest valitsuse otsuseni poleks kulunud niipalju aega.
    Ka valitsuse protokolliline otsus ei tähenda iseenesest veel midagi. Kõigepealt on vaja muuta krunt üheks kinnistuks, milleks on vaja justiits-, keskkonna- ja kaitseministeeriumi head tahet. Ilmselt seisavad ees ka juba mainitud kohtuvaidlused krundil tegutsevate eraomanikega. Samuti on vaja paika panna uute vanglate asukoht ning muuta needki kinnistuks.
    Tänavu augustis kuulutas täitevamet välja konkursi kinnisvara projektijuhi leidmiseks, kelle ülesandeks ongi kõnesoleva tehingu ettevalmistamine, pakkumiskonkursi korraldamine ja läbiviimine ning tellija ehk justiitsministeeriumi nõustamine.
    Investori leidmine, kes oleks nõus 13 hektari ja seal olevate hoonete eest 750 miljonit krooni loovutama, kujuneb Partsi arvates kõige raskemaks probleemiks.
    Enn Laansoo büroo eksperthinnangus pakuti välja ka muid rahastamisvõimalusi. Kaalumist tasub näiteks mõte, et riik võtab 50 protsenti müügihinnast enda kanda. Juhan Parts ei välista võimalust, et uued vanglad ei hakkagi riigile kuuluma, vaid ta rendib neid.
    Juhul kui Patarei vangla projektist asja saab ja ostja leitakse, kujuneb sellest ilmselt Eesti suurim kinnisvaratehing.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.