750 miljonit vangla eest

Justiitsministeeriumi asekantsleri Juhan Partsi sõnul on vanglate käes suur hulk kinnisvara, samal ajal kui enamiku vangimajade seisukord on üsna haletsusväärne. Ainus võimalus raha hankida olekski selle kinnisvara müük.

Välja on töötatud ka tüüpvangla põhimõtteline projekt, mille järgi läheb 500 vangi mahutav nn boksvangla maksma 250--275 miljonit krooni. Esialgu on neid kavandatud kolm: Harkusse naistevangla territooriumile, Kohtla-Järvele ja Tartusse. Keskvangla, mille aset täidab praegu Patarei vangla, kaotatakse praeguste kavade järgi ära.

Enn Laansoo arhitektuuri- ja kinnisvarabüroo andis läinud aasta oktoobris justiitsministeeriumi tellimusel hinnangu Patarei vanglat ümbritsevale krundile ja seal paiknevale kinnisvarale. Kõne all on ligi 13 hektari suurune maa-ala, kus praegu paiknevad Patarei vangla, vesilennukite angaar, mereinspektsiooni kai ning aktsiaseltsid B&E ja Verest. Viimati mainitud on küll mõnede seal paiknevate hoonete valdajad, kuid Juhan Partsi sõnul on nad omanikuks saanud NSV Liidu polkovnikutega sõlmitud ostu-müügilepingute kaudu, mille vaidlustamine kohtus on seni üsna üheselt lepingute tühistamisega lõppenud.

Konkreetset huvi kõnealuse krundi vastu on üles näidanud kaks firmat -- AS Aquila ja Kena Kaaslase AS. Koostöös Aquilaga on huvi ilmutanud ka advokaadibüroo Raidla & Partnerid, kuid tänaseks on nad väidetavalt huvi kaotanud või tegutsevad Aquilast lahus.

Aquila juhatuse esimees Kuuno Ruul oli üks esimesi, kes pakkus välja idee luua Patarei vangla ja seda ümbritsevale maa-alale keskus, mille koosseisus oleks hotell, restoran, kasiino, äri-, koolitus- ja messikeskus ning korterid. Ruuli väitel oleksid tema läbirääkimised võimalike investorite leidmiseks ammu lõpujoonel, kui ideest valitsuse otsuseni poleks kulunud niipalju aega.

Ka valitsuse protokolliline otsus ei tähenda iseenesest veel midagi. Kõigepealt on vaja muuta krunt üheks kinnistuks, milleks on vaja justiits-, keskkonna- ja kaitseministeeriumi head tahet. Ilmselt seisavad ees ka juba mainitud kohtuvaidlused krundil tegutsevate eraomanikega. Samuti on vaja paika panna uute vanglate asukoht ning muuta needki kinnistuks.

Tänavu augustis kuulutas täitevamet välja konkursi kinnisvara projektijuhi leidmiseks, kelle ülesandeks ongi kõnesoleva tehingu ettevalmistamine, pakkumiskonkursi korraldamine ja läbiviimine ning tellija ehk justiitsministeeriumi nõustamine.

Investori leidmine, kes oleks nõus 13 hektari ja seal olevate hoonete eest 750 miljonit krooni loovutama, kujuneb Partsi arvates kõige raskemaks probleemiks.

Enn Laansoo büroo eksperthinnangus pakuti välja ka muid rahastamisvõimalusi. Kaalumist tasub näiteks mõte, et riik võtab 50 protsenti müügihinnast enda kanda. Juhan Parts ei välista võimalust, et uued vanglad ei hakkagi riigile kuuluma, vaid ta rendib neid.

Juhul kui Patarei vangla projektist asja saab ja ostja leitakse, kujuneb sellest ilmselt Eesti suurim kinnisvaratehing.