Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    750 miljonit vangla eest

    Justiitsministeeriumi asekantsleri Juhan Partsi sõnul on vanglate käes suur hulk kinnisvara, samal ajal kui enamiku vangimajade seisukord on üsna haletsusväärne. Ainus võimalus raha hankida olekski selle kinnisvara müük.
    Välja on töötatud ka tüüpvangla põhimõtteline projekt, mille järgi läheb 500 vangi mahutav nn boksvangla maksma 250--275 miljonit krooni. Esialgu on neid kavandatud kolm: Harkusse naistevangla territooriumile, Kohtla-Järvele ja Tartusse. Keskvangla, mille aset täidab praegu Patarei vangla, kaotatakse praeguste kavade järgi ära.
    Enn Laansoo arhitektuuri- ja kinnisvarabüroo andis läinud aasta oktoobris justiitsministeeriumi tellimusel hinnangu Patarei vanglat ümbritsevale krundile ja seal paiknevale kinnisvarale. Kõne all on ligi 13 hektari suurune maa-ala, kus praegu paiknevad Patarei vangla, vesilennukite angaar, mereinspektsiooni kai ning aktsiaseltsid B&E ja Verest. Viimati mainitud on küll mõnede seal paiknevate hoonete valdajad, kuid Juhan Partsi sõnul on nad omanikuks saanud NSV Liidu polkovnikutega sõlmitud ostu-müügilepingute kaudu, mille vaidlustamine kohtus on seni üsna üheselt lepingute tühistamisega lõppenud.
    Konkreetset huvi kõnealuse krundi vastu on üles näidanud kaks firmat -- AS Aquila ja Kena Kaaslase AS. Koostöös Aquilaga on huvi ilmutanud ka advokaadibüroo Raidla & Partnerid, kuid tänaseks on nad väidetavalt huvi kaotanud või tegutsevad Aquilast lahus.
    Aquila juhatuse esimees Kuuno Ruul oli üks esimesi, kes pakkus välja idee luua Patarei vangla ja seda ümbritsevale maa-alale keskus, mille koosseisus oleks hotell, restoran, kasiino, äri-, koolitus- ja messikeskus ning korterid. Ruuli väitel oleksid tema läbirääkimised võimalike investorite leidmiseks ammu lõpujoonel, kui ideest valitsuse otsuseni poleks kulunud niipalju aega.
    Ka valitsuse protokolliline otsus ei tähenda iseenesest veel midagi. Kõigepealt on vaja muuta krunt üheks kinnistuks, milleks on vaja justiits-, keskkonna- ja kaitseministeeriumi head tahet. Ilmselt seisavad ees ka juba mainitud kohtuvaidlused krundil tegutsevate eraomanikega. Samuti on vaja paika panna uute vanglate asukoht ning muuta needki kinnistuks.
    Tänavu augustis kuulutas täitevamet välja konkursi kinnisvara projektijuhi leidmiseks, kelle ülesandeks ongi kõnesoleva tehingu ettevalmistamine, pakkumiskonkursi korraldamine ja läbiviimine ning tellija ehk justiitsministeeriumi nõustamine.
    Investori leidmine, kes oleks nõus 13 hektari ja seal olevate hoonete eest 750 miljonit krooni loovutama, kujuneb Partsi arvates kõige raskemaks probleemiks.
    Enn Laansoo büroo eksperthinnangus pakuti välja ka muid rahastamisvõimalusi. Kaalumist tasub näiteks mõte, et riik võtab 50 protsenti müügihinnast enda kanda. Juhan Parts ei välista võimalust, et uued vanglad ei hakkagi riigile kuuluma, vaid ta rendib neid.
    Juhul kui Patarei vangla projektist asja saab ja ostja leitakse, kujuneb sellest ilmselt Eesti suurim kinnisvaratehing.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Analüütik: tõrked riigi andmebaasides hoogustavad majanduslangust
Ajal, mil riik peaks majanduse huvides kiire infovahetuse eest ekstra hoolt kandma, valitseb avalikes registrites juba mitu kuud infopeetus, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Ajal, mil riik peaks majanduse huvides kiire infovahetuse eest ekstra hoolt kandma, valitseb avalikes registrites juba mitu kuud infopeetus, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Rootsi börsil hüppas ühe aktsia hind täna enam kui kahekordseks
Alzheimeri tõvele ravimi leidnud ettevõtte Bioarctic aktsia hind on tänasse päevaga tõusnud üle 150%.
Alzheimeri tõvele ravimi leidnud ettevõtte Bioarctic aktsia hind on tänasse päevaga tõusnud üle 150%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.