28. august 1996
Jaga lugu:

Investorid usuvad franki

Jätkuv raha sissevool on franki Saksa marga suhtes tugevdanud. Kurss kõigub Shveitsi valuläve lähedal, üks mark 80 santiimi, ajal mil ekspordist sõltuv Shveitsi majandus on suurtes raskustes.

Rahavoolule Shveitsi on raske leida majanduslikku põhjendust, kui kõrvutada Shveitsi ja Saksa intressimäärade erinevusi, pigem on ajendiks kasvav hirm ühise majandus- ja valuutaliidu tähtaja lähenemise ees.

«Sellel, mida me näeme, ei ole majandusliku mõtlemisega midagi tegemist. Pigem on see hirm,» ütles Credit Suisse esindaja. «Olukorras, kus kümneaastase kestusega Saksa võlakirjade tootlus on 6,35 protsenti ja Shveitsi võlakirjade tootlus 4,25 protsenti, tähendab 2,1punktiline erinevus kümne aasta jooksul seda, et marga/frangi kurss peaks langema 80.70-lt 66.10-le, et kaks strateegiat annaksid ühe tulemuse. See aga ei ole võimalik.»

ELi püüd liikmesriikide maksusüsteeme ühtlustada viib raha varem Saksa ja Prantsusmaa investorite eelistatud paikadest, nagu nt Luksemburg, üle Shveitsi. Unustada ei maksa ka Austriat, kus pangasaladuse hoidmine ei ole enam sama kindel kui varem.

Jutud EMU edasilükkamisest või ühinemistingimuste pehmendamisest on samuti süvendanud investorite veendumust, et Shveitsi frank on kindlam investeering kui sündiv euroraha.

Ka portfellihaldurid võivad otsustada Shveitsi frangi kasuks, kui riigi keskpank (SNB) rahapoliitikat piisavalt ei lõdvenda.

SNB on rahaturu likviidsust viimasel ajal mõnevõrra suurendanud, milles mõned analüütikud näevad märki sellest, et vahetuskurss on omandamas suuremat tähtsust kui rahapakkumine.

Frangi mainet tõstavad teisedki faktorid, sealhulgas poliitiliste arengute määramatus Venemaal. REUTER-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum