Supelrannad tuleb tasuliseks muuta

Palava ilmaga mitmelgi pool Tallinna ümbruses vee ääres viibides sai pidevalt kinnitust kurb tõsiasi, et inimene on ikka rohkem loom kui jumal. Inimloom kuulub niisuguste liikide hulka, kes hunnikut maha tehes selle niisama vedelema jätab ja ei kraabigi liiva või lehepuru peale, nagu näiteks kassidel kombeks on. Supelrandadest võib leida tonnide viisi taarat ja lihtsalt pahna, mida liiga mugavad päevitajad ja suplejad ei suvatse lahkudes kaasa võtta.

Äripäeval on ettepanek, kuidas käest libisevat korda pisutki paremale järjele aidata. Nimelt võiks riik rannajoone konkursi korras rendile anda mõnele ettevõtlikule inimesele, kes siis puhkajatelt kasseeritava raha eest mahajääva kraami kokku korjab. Siseveekogud võiks suisa ära müüa. Amet on aus ja tulus, sest kapitalismi saabudes Eestimaale olid ühiskondlikud käimlad ühed esimesed ettevõtted, mis kiiresti erakätesse läksid.