Unelmate city mandub vaidlustes tagahooviks

Tallinna sadamapiirkonda ähvardab city väljaehitamise asemel tagahooviks jäämine. Vana eesti traditsiooni kohaselt algas suurprojekti ümber kohtuvaidlus, mis võib aastatepikkuseks venides välja imeda asjaosaliste elumahlad, nii et ei võida TSM Investeeringute ASi ja Kodumajagrupi ASi selja taha kogunenud firmad ega ka pealinn. Ainukesed, kes heameelest käsi kokku hõõruvad ja vaidlusest kasu lõikavad, on advokaadid. Ometi pole ilmselt nemadki Tallinna arengu suhtes sugugi ükskõiksed.

Äripäeva arvates on city ümber toimuv madistamine kahetsusväärne ja heidab halba varju nii konkursil osalenud firmadele, kohtule kui ka eriti linnavalitsusele, kes oleks pidanud taolist asjade arengut ette nägema. Lõppude lõpuks tähendab sellise suure projekti ebaõnnestumine ka välisinvestoritele vastu näppe löömist. Pole sugugi kindel, kas nad järgmistes ettevõtmistes tahavad enam osaleda, sest eestlaste omavaheline kraaklemine ei lõpe tavaliselt hästi.

Tallinna linnavalitsus peab õppima kiriku ehitamist keset küla. See tähendab, et juba enne konkurssi peab pidama konkureerivate firmadega läbirääkimisi, et välja selgitada ja ennetada võimalikud ebakõlad, mis projektidele saatuslikuks võivad saada. Konkursitingimused peavad kujunema selliseks, et nad maksimaalselt välistaks edaspidised osalejate vaidluste kohtusse jõudmise. Praegu on aga näha, et linnaametnikud pole suutnud selle kõigega arvestada. Nii peavad nad nüüd sõelaga tuld kustutama nii sadamapiirkonnas kui ka näiteks Tammsaare tee pikenduse puhul, kus ilmnes, et rehkendused on olnud valed.

Konkursil osalevad firmad aga peaksid endale selgeks tegema, et eksisteerivad ka sellised kohtuvälised asjad nagu eetilised tavad. Kuigi zhürii otsus osasid arhitekte ei rahuldanud, tuleks Tallinna city projekti puhul siiski endale aru anda, et mitte alati ei sünni vaidlustest tõde. Vastupidi, kui kohtuvaidluse tõttu projekt teostamata jääb, ei saa sellest kasu keegi.

Kohus aga ei peaks enne järsu otsuse langetamist juhinduma ainult hageja meeleheitlikust soovist konkurendile «ära panna», vaid tõsiselt analüüsima, mida projekti peatamine laiemas plaanis kaasa võib tuua. Paari aasta pärast on city projekti näol tegemist ainult elava laibaga, keda veetakse ühe ukse tagant teise taha, teadmata, mida temaga peale hakata.

Advokaadibüroo Heta advokaat Kaido Pihlakas märgib ETA-le, et mõned konkurendid lihtsalt ei oska kaotada. Kahjuks on see tõesti nii, et taolistes situatsioonides tuleb mängu isiklik auahnus, mille nimel unustatakse tegelikud eesmärgid.

Hoonestamisõiguste puhul on ennegi tekkinud olukordi, mis on ajanud kaotajad kohtusse. Sellega võib leppida, kui tegemist on paari firmat või eraisikut puudutava projektiga. Tallinna city puhul puutume ikkagi kokku tulevase pealinna visiitkaardiga, mis praegusel hetkel saab küll määritud enne, kui külalised sellele pilgu saavad heita.