Carl Bildti kõne lähtepunktiks oli seisukoht, et Baltimaad ei pääse NATO liikmeks esimeste Kesk-Euroopa riikide hulgas. Seetõttu leiab ta, et Põhja-Euroopa rahupartnerlus tähendaks julgeolekualast koostööd uutes laiemates raamides, mida uus NATO pakub. Ühtlasi ei tooks niisugune struktuur kaasa mingeid muudatusi Taani ja Norra NATO liikme staatuses ning Rootsi ja Soome neutraalsuses.
Bildti ettekujutuse kohaselt tähendaks Põhja-Euroopa rahupartnerlus sõjalist väljaõpet ja harjutamist ühisteks rahvusvahelisteks operatsioonideks, nagu neid praegu valmistatakse ette Bosnias.
«See takistaks Läänemere piirkonnas koostöövaakumi teket ning ühtlasi looks loomuliku aluse edasiseks koostööks Venemaaga ka nendes küsimustes. Stabiilne julgeolekustruktuur aitaks vältida võimalikke Vene avantüüre. Tshetsheenia õppetund annab meile igatahes põhjust järelemõtlemiseks,» ütles Carl Bildt.
Seni ei ole mingit tagatist, et venelaste niisugune tegevus võiks piirduda ainult Põhja-Kaukaasiaga.
Carl Bildt kasutas teravamat tooni, kui seni Põhjamaades kombeks, ka Euroopa Liidu (EL) ja Baltimaade suhete käsitlemisel. Ta ütles: «Rootsi ja Soome peaksid andma Euroopa Liidule selgelt mõista, et me ei aktsepteeri ELi laienemisläbirääkimiste algust, kui Eesti, Läti ja Leedu ei osale seal kohe algusest peale.»
Kui Bildtilt küsiti, kas tema uued mõtted on tekkinud dialoogis Washingtoniga, siis ta möönis, et on sel alal mõtteid vahetanud Richard Holbrooke'iga.
Puudutades Rootsi ühinemist tulevase Euroopa majandus- ja valuutaliiduga, arvas Rootsi moderaatide liider, et kui Rootsi ja Soome peaksid selles küsimuses võtma erineva seisukoha -- Soome valitsus on andnud teatavasti kindlalt märku sinna pürgimisest --, siis ohustaks see väga tõsiselt kahe riigi koostööeeldusi pika aja vältel. SD