• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bildt soovitab Põhjala-Balti rahupakti

    Carl Bildti kõne lähtepunktiks oli seisukoht, et Baltimaad ei pääse NATO liikmeks esimeste Kesk-Euroopa riikide hulgas. Seetõttu leiab ta, et Põhja-Euroopa rahupartnerlus tähendaks julgeolekualast koostööd uutes laiemates raamides, mida uus NATO pakub. Ühtlasi ei tooks niisugune struktuur kaasa mingeid muudatusi Taani ja Norra NATO liikme staatuses ning Rootsi ja Soome neutraalsuses.
    Bildti ettekujutuse kohaselt tähendaks Põhja-Euroopa rahupartnerlus sõjalist väljaõpet ja harjutamist ühisteks rahvusvahelisteks operatsioonideks, nagu neid praegu valmistatakse ette Bosnias.
    «See takistaks Läänemere piirkonnas koostöövaakumi teket ning ühtlasi looks loomuliku aluse edasiseks koostööks Venemaaga ka nendes küsimustes. Stabiilne julgeolekustruktuur aitaks vältida võimalikke Vene avantüüre. Tshetsheenia õppetund annab meile igatahes põhjust järelemõtlemiseks,» ütles Carl Bildt.
    Seni ei ole mingit tagatist, et venelaste niisugune tegevus võiks piirduda ainult Põhja-Kaukaasiaga.
    Carl Bildt kasutas teravamat tooni, kui seni Põhjamaades kombeks, ka Euroopa Liidu (EL) ja Baltimaade suhete käsitlemisel. Ta ütles: «Rootsi ja Soome peaksid andma Euroopa Liidule selgelt mõista, et me ei aktsepteeri ELi laienemisläbirääkimiste algust, kui Eesti, Läti ja Leedu ei osale seal kohe algusest peale.»
    Kui Bildtilt küsiti, kas tema uued mõtted on tekkinud dialoogis Washingtoniga, siis ta möönis, et on sel alal mõtteid vahetanud Richard Holbrooke'iga.
    Puudutades Rootsi ühinemist tulevase Euroopa majandus- ja valuutaliiduga, arvas Rootsi moderaatide liider, et kui Rootsi ja Soome peaksid selles küsimuses võtma erineva seisukoha -- Soome valitsus on andnud teatavasti kindlalt märku sinna pürgimisest --, siis ohustaks see väga tõsiselt kahe riigi koostööeeldusi pika aja vältel. SD
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Evergrande jättis intressid ja töötajate palgad tasumata Pankrotini on veel 30 päeva armuaega
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.