Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Eile kirjutasid GSM-operaatorfirma AS Ritabell ning telesidevahendite tootja Siemens esindajad Tallinna raekojas alla tarnelepingule, mille maksumus on 240 miljonit krooni.
    «See on võrgu loomiseks stardikapital,» ütles Ritabelli peadirektor Toomas Peek. Uue GSM-võrgu rajamiseks ostetakse tehnikat veel juurde.
    ASi Ritabell omanikud on AS Levicom (52 protsenti) ning Millicom International (48 protsenti). Levicom on peamiselt Eesti erakapitalil põhinev ettevõte ja Millicom International väliskapitalil põhinev ettevõte, mille suurim aktsionär on Kinnevik.
    Allkirjastamistseremoonial viibinud teede- ja sideminister Kalev Kukk nimetas lepingu mahtu tänastes mastaapides Eestis arvestatavaks.
    Ritabelli peadirektori Toomas Peegi sõnul algavad uue võrgu ehitustööd järgmisel nädalal ja uues GSM-võrgus saab helistada juba käesoleval aastal.
    Võrgu suurus sõltub konkurentide, Radiolinja ning Eesti Mobiiltelefoni kavadest sidevõrkude arendamisel. ÄP Hoiupanga aktsiaemissiooni korraldaja teada
    Eesti Hoiupanga juhatus otsustas eilsel koosolekul valida aktsiaemissiooni korraldajaks Hansa Investeeringute ja Societe Generali ühispakkumuse, ütles panga pressiesindaja Kristi Liiva.
    Liiva sõnul otsustati nimetatud pakkumuse kasuks eelnevale koostöökogemusele tuginedes, samuti olid olulised finantskaalutlused.
    Eelmisel aastal toimunud Hoiupanga välisemissiooni läbiviija oli samuti Hansa Investeeringud.
    Hoiupank emiteerib 3,2 miljonit kümnekroonise nimiväärtusega aktsiat.
    Emissiooni käigus suurendatakse Hoiupanga aktsiakapitali 165 miljoni kroonini. ÄP
    Valitsus hakkab täna arutama valitsuse, RE Eesti Energia ja USA ettevõtte NRG Energy vahelise koostöölepingu projekti, mis näeb ette ühisettevõtte moodustamist.
    Majandusminister Andres Lipstok ütles, et leping on kahe poole läbirääkimiste objekt ja pole veel teise poole heakskiitu saanud.
    Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg ütles, et koostöö- ja arenduslepingu mõte on riigi ja Eesti Energia huvide arvestamine koostöö käivitamisel NRG Energyga.
    Valitsus arutab täna lepingut, kuna on üks lepingu kolmest osapoolest ja omaniku esindaja peab vaatama läbi põhimõtted, millest lähtuda ühisfirma moodustamisel, märkis Hamburg.
    «Ameerika pool valmistas ette algvariandi ja Eesti töörühm proovis selle kohandada, pidades silmas seadusi ning huve,» lausus Hamburg. «Saavutasime päris palju kompromisse.»
    Kevadel sõlmisid valitsus, Eesti Energia ja Northern States Poweri tütarfirma NRG Energy Washingtonis ühiste kavatsuste protokolli, mis näeb ette ühisfirma loomise.
    Hamburgi sõnul on ühisettevõte ette nähtud energia tootmiseks ja aktsiakapital jaguneb võrdselt Eesti Energia ning NRG Energy vahel.
    Hamburg ütles, et leping ei puuduta Eesti Energia kui terviku erastamist. «Ühisettevõtte loomine ei ole Eesti Energia erastamine,» selgitas ta. «Praegu räägime ikkagi elektrijaamadest.» BNS
    Tänasel valitsuse istungil tutvustab teede- ja sideminister Kalev Kukk Eesti Raudtee ja sakslaste loodava raudteehooldusega tegeleva ASi EVR Koehn asutamist.
    RE Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütles eile, et teade sellest, et valitsus täna asja arutab, on talle meeldiv uudis, mida on oodatud juba pikka aega. «Ma loodan, et asi läheb seal positiivselt,» lisas ta.
    Kui valitsus firma asutamise heaks kiidab, tuleb lepingutele alla kirjutada ning siis läheb asi Juchnewitschi sõnul äriregistrisse. EVR Koehn saaks tema sõnul tööle hakata kohe, kui firma on äriregistris registreeritud.
    Juchnewitschi sõnul on sakslased tänaseks juba osa masinaid kohale toonud ja on proovinud ka ühtteist raudteehoolduse alal teha.
    Asutatava firma aktsiakapitalist kuulub Juchnewitschi sõnul 51 protsenti sakslastele ning 49 protsenti Eesti Raudteele. ASi EVR Koehn aktsiakapitali suurus on 16,4 miljonit krooni. ÄP
    Erastamisagentuur müüb 19. septembril avalikul enampakkumisel riiklikule aktsiaseltsile Kommer kuuluva administratiivhoone alghinnaga 10 miljonit krooni, hoone pindalaga 8800 ruutmeetrit asub aadressil Vana-Narva mnt 20.
    Erastamisagentuuri nõukogu otsustas esmajoones müüa hulgi- ja komisjonikaubandusega tegeleva Kommeri administratiivhoone ja seejärel ka asutuse aktsiad.
    «Hoone on oksjonil esimest korda ja selle uuele omanikule ei seata ette mingeid tingimusi ega nõudmisi edasiste äriplaanide suhtes,» ütles erastamisagentuuri avalike suhete spetsialist Silva Männik. ÄP
    Jõhvi linnapea Aavo Keerme ametipalk on 10 800 krooni, mitte 11 800 kr, nagu oli märgitud eilse Äripäeva (nr 153) artiklis «Linnapead saavad lahkumisel priske kompensatsiooni». Seoses sellega väheneb ka tema saadav kompensatsioon ametist lahkumisel 64 800 kroonini. ÄP
    Eilses Äripäevas ilmunud artiklis «Vaidlus Paldiski lõunasadama üle jätkub» oli toimetuse süül eksitav viga. Tallinna Sadamat esindas ringkonnakohtu istungil vandeadvokaat Asko Pohla advokaadibüroost Raidla & Partnerid.
    Palume vabandust. ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.