• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas taksomaffia tegutseb?

    Varem valitses Tallinna taksonduses jõul, mitte hinnatasemel või kvaliteedil põhinev turujagamine firmade vahel.
    See on nüüd Tallinna kesklinnast välja tõrjutud. Osalt tänu politseioperatsioonidele. Probleem on aga endiselt terav äärelinnades ja öisel ajal. Eriti Lasnamäel ja mõningates Kopli taksopeatustes. Loodan, et sealgi tugevnev politseikontroll aitab.
    Kõige efektiivsem viis taksojuhi kontrollimiseks on politsei. Taksosid võiks ta kontrollida ühes teiste autodega. Kahtlemata peaks olema ka selline organ, mis lubasid välja annab. Kuid mul eriti suurt usku tema kontrolliefekti ei ole. Kontroll peab olema väga järjepidev. Seda kampaaniatena teha ei saa.
    Mis puutub ettevalmistatavasse uude taksomäärusesse, siis on siin mõningaid seiku, mis võivad tekitada probleeme.
    Minu arvates ei saa dikteerida firmamärgi suurust ja seda, et ta taksoukse peal asub. Projektis seisab, et taksojuhi ärinimi peab olema uksel. Ärinimi on aga taksojuhi eesja perekonnanimi.
    Praktilises elus tooks see endaga kaasa raskusi. Tulika Taksos, VIP-Taksos ja veel mõnes firmas on küll nii, et taksot kasutab ainult üks juht, kuid paljudes firmades kasutab ühte taksot mitu juhti. Nende nimede panek uksele ei ole kõige praktilisem. Siit võib tõusta ka juriidilisi vaidlusi.
    Takso tunnuseks saab olla ainult plafoon, kus on sõna «takso» ilma lisadeta, ärinimede, firmamärkide, telefoninumbriteta jne, mida mõnedes projektides on pakutud.
    Transpordiameti projektis nõutakse taksojuhtidelt eesti keele oskust. See on igati tervitatav. Taksojuht peab olema võimeline kliendiga teenindustasemel eesti keeles suhtlema. Siin peab muutuma ka taksojuhtide litsenseerimise põhimõte. Seni pöörati kõige rohkem tähelepanu keeleoskuse tõendile. Peaks aga arvestama praktilist keeleoskust. Loomulikult tahaks näha, et taksojuhid oleksid korralikult lipsustatud ja lõhnastatud.
    Seda on ka politsei uurinud. Nad on jõudnud järeldusele, et tegemist pole mitte maffiaga, vaid firmadevahelise konkurentsiga. Mingi kuritegeliku ristiisa kätt pole politsei suutnud siiani veel avastada. On turu jagamine konkurentsi tingimustes ja jõumeetoditega.
    Kuidas sellest üle saada? Tallinna taksokontrolli keskus peab koos politseiga selgitama välja konkreetse olukorra. Milliseid firmad on võtnud endale täiendavad õigused mingeid andameid määrata ja koguda.
    Ühtegi avaldust maksmise või peksmise kohta pole ju taksojuhtidelt politseile tulnud. Ülemöödunud aastal oli vist mingi kiri, sellega kõik piirdus.
    Samas on politseil väga palju ülesandeid. Talle on vaja ühte linnapoolset initsiaatorit taksonduse kontrollimiseks. Selleks ongi transpordiameti projektis pakutud välja taksokontrolöride institutsiooni.
    Kontrolörid peavad juhtima politsei tähelepanu rikkumistele ja soovitama ühiseid reide. Meil on praegu olemas kontrolliosakond, mis tegeleb ühissõidukite piletite kontrollimisega. Sellest osakonnast moodustatakse väike, nelja-viieliikmeline grupp, mis hakkab tegelema taksondusega.
    Probleemiks on näiteks taksopeatustes korra tagamine.
    Tuleb leida võimalused, kuidas taksojuhte, kes ei taha sätestatud normidest kinni pidada, korrale kutsuda. See ei pea olema ainult karistamine, leidub ka muid mõjutusvahendeid.
    On vaja ka taksojuhtide liitu. Seda ei saa transpordiamet ise teha. Liit peab olema vabatahtlik ja seisma taksojuhtide õiguste eest. Meie seda lõputult teha ei saa.
    Meie eesmärk on leida hea kontakt taksojuhtidega, mitte üksnes firmajuhtidega, kellega transpordiametil on väga hea läbisaamine. Taksofirmadega meil põhimõttelisi erimeelsusi enam ei ole. Ligi aasta on koostöö projekti kallal toimunud. Tulika Takso palkas projekti läbitöötamiseks isegi juristibüroo.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Hirmkallis liha paneb ameeriklased vegandieedile Selver: Eestis eelistatakse juba odavamaid lihatooteid
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Liha hind on USAs tõusnud nii palju, et inimesed on hakanud loobuma liha söömisest ning panustavad hoopis vegandieedile, vahendab Bloomberg.
Värvitootja paneb Eestis tehase kinni
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.
Hiljuti USA kontserni alla liikunud värvitootja Tikkurila lõpetab Eestis tootmise, kuna tehasehoone jääb kitsaks. Eesti turult aga ettevõte ei lahku ning müük jätkub vanaviisi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.