Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas taksomaffia tegutseb?
Varem valitses Tallinna taksonduses jõul, mitte hinnatasemel või kvaliteedil põhinev turujagamine firmade vahel.
See on nüüd Tallinna kesklinnast välja tõrjutud. Osalt tänu politseioperatsioonidele. Probleem on aga endiselt terav äärelinnades ja öisel ajal. Eriti Lasnamäel ja mõningates Kopli taksopeatustes. Loodan, et sealgi tugevnev politseikontroll aitab.
Kõige efektiivsem viis taksojuhi kontrollimiseks on politsei. Taksosid võiks ta kontrollida ühes teiste autodega. Kahtlemata peaks olema ka selline organ, mis lubasid välja annab. Kuid mul eriti suurt usku tema kontrolliefekti ei ole. Kontroll peab olema väga järjepidev. Seda kampaaniatena teha ei saa.
Mis puutub ettevalmistatavasse uude taksomäärusesse, siis on siin mõningaid seiku, mis võivad tekitada probleeme.
Minu arvates ei saa dikteerida firmamärgi suurust ja seda, et ta taksoukse peal asub. Projektis seisab, et taksojuhi ärinimi peab olema uksel. Ärinimi on aga taksojuhi eesja perekonnanimi.
Praktilises elus tooks see endaga kaasa raskusi. Tulika Taksos, VIP-Taksos ja veel mõnes firmas on küll nii, et taksot kasutab ainult üks juht, kuid paljudes firmades kasutab ühte taksot mitu juhti. Nende nimede panek uksele ei ole kõige praktilisem. Siit võib tõusta ka juriidilisi vaidlusi.
Takso tunnuseks saab olla ainult plafoon, kus on sõna «takso» ilma lisadeta, ärinimede, firmamärkide, telefoninumbriteta jne, mida mõnedes projektides on pakutud.
Transpordiameti projektis nõutakse taksojuhtidelt eesti keele oskust. See on igati tervitatav. Taksojuht peab olema võimeline kliendiga teenindustasemel eesti keeles suhtlema. Siin peab muutuma ka taksojuhtide litsenseerimise põhimõte. Seni pöörati kõige rohkem tähelepanu keeleoskuse tõendile. Peaks aga arvestama praktilist keeleoskust. Loomulikult tahaks näha, et taksojuhid oleksid korralikult lipsustatud ja lõhnastatud.
Seda on ka politsei uurinud. Nad on jõudnud järeldusele, et tegemist pole mitte maffiaga, vaid firmadevahelise konkurentsiga. Mingi kuritegeliku ristiisa kätt pole politsei suutnud siiani veel avastada. On turu jagamine konkurentsi tingimustes ja jõumeetoditega.
Kuidas sellest üle saada? Tallinna taksokontrolli keskus peab koos politseiga selgitama välja konkreetse olukorra. Milliseid firmad on võtnud endale täiendavad õigused mingeid andameid määrata ja koguda.
Ühtegi avaldust maksmise või peksmise kohta pole ju taksojuhtidelt politseile tulnud. Ülemöödunud aastal oli vist mingi kiri, sellega kõik piirdus.
Samas on politseil väga palju ülesandeid. Talle on vaja ühte linnapoolset initsiaatorit taksonduse kontrollimiseks. Selleks ongi transpordiameti projektis pakutud välja taksokontrolöride institutsiooni.
Kontrolörid peavad juhtima politsei tähelepanu rikkumistele ja soovitama ühiseid reide. Meil on praegu olemas kontrolliosakond, mis tegeleb ühissõidukite piletite kontrollimisega. Sellest osakonnast moodustatakse väike, nelja-viieliikmeline grupp, mis hakkab tegelema taksondusega.
Probleemiks on näiteks taksopeatustes korra tagamine.
Tuleb leida võimalused, kuidas taksojuhte, kes ei taha sätestatud normidest kinni pidada, korrale kutsuda. See ei pea olema ainult karistamine, leidub ka muid mõjutusvahendeid.
On vaja ka taksojuhtide liitu. Seda ei saa transpordiamet ise teha. Liit peab olema vabatahtlik ja seisma taksojuhtide õiguste eest. Meie seda lõputult teha ei saa.
Meie eesmärk on leida hea kontakt taksojuhtidega, mitte üksnes firmajuhtidega, kellega transpordiametil on väga hea läbisaamine. Taksofirmadega meil põhimõttelisi erimeelsusi enam ei ole. Ligi aasta on koostöö projekti kallal toimunud. Tulika Takso palkas projekti läbitöötamiseks isegi juristibüroo.