• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised välismaalt

    Läti kaudu liikuvad Venemaa transiitveosed langevad ajalehe Diena väitel tihti röövimise ohvriks.
    Itar-TASS kinnitab Läti ajalehele viidates, et vagunite röövimine on sadamalinnas Ventspilsis kujunenud iseseisvaks ettevõtluse liigiks.
    Läti transpordiprokuratuuri andmetel on viimase kahe aasta jooksul registreeritud värviliste metallide ja kütuse vargusi kokku umbes miljoni lati ehk rohkem kui 20 miljoni krooni väärtuses.
    Artiklis muretsetakse, et transiidi vähene turvalisus tõotab Läti üht tulusamat ärisektorit tõsiselt kahjustada. ITAR-TASS-ETA
    Ukraina uus rahaühik grivna, mis on ametlikult käibel alates 2. septembrist, oli neljapäevaks dollari suhtes esialgse tasemega võrreldes juba mõnevõrra tugevnenud. Kiievi vahetuspunktides maksis neljapäeval dollar veel vaid 1,65 grivnat, võrreldes varasema 1,70 grivnaga.
    Seni domineerib karbovanets enamikus Ukraina kauplustes, kuid ka grivnasid on näha järjest enam. REUTER-ETA
    Leedu tööstusminister taotles Jaapani korporatsioonilt Nisho Iwai panga loomist Leedus. Kohtumisel olid samuti kõneks investeeringuvõimalused Leedus ning Jaapani EXIM-panga antud laenu kasutamine. ELTA-ETA
    Venemaa valitsuse istungil arutati 1997. a kaitsetööstuse tellimusi ja varasemaid võlgu. 1996. a eelarves olid kulutused kaitsetööstusele paigutatud kolme alajaotuse alla -- esiteks 7 triljonit rubla otseselt sõjatööstuskompleksi kuludeks, teiseks 2 triljonit rubla konversiooniprogrammiks ning kolmandaks föderaalne sõjalis-tehnilise koostöö programm välisriikidega.
    Samas olid viimase ajani 6 triljoni rubla ulatuses katmata kaitsetööstuse tellimused ajal 1994--96.
    ITAR-TASS-ETA
    USA saadik, kelle ülesanne on leevendada pahameelt USA Kuuba-sanktsioonide pärast, palus Euroopa Liidul mitte pöörduda selles küsimuses maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) poole. President Bill Clintoni erisaadik Stuart Eizenstat ütles, et kui EL viib dispuudi WTOsse, õõnestab see üldist toetust vabakaubandusele ja tugevdab protektsionistlikke meeleolusid.
    EL ei ole veel otsustanud, kas ta esitab USA Helmsi-Burtoni seaduse vastased argumendid WTOsse või mitte. REUTER-BNS
    Siljaga Tallinna
    Silja Line'i reisijate arv Tallinna liinil kasvas augustis üle kahe korra, tõustes 126 602 reisijani.
    Kõigi liinide arvestuses kasvas Silja reisijate arv 14% ja oli 630 000. Rootsi liinidel
    Ameerika reitinguagentuur Moody's andis Leedule esimese rahvusvahelise krediidireitingu, mis on Ba2.
    Reiting näitab, et riigi nüüdne ja tulevane seis on ebaselge, intresside väljamaksmine ja laenude tagastamine ebapiisavalt garanteeritud. Seega on Leedu valitsuse väärtpaberite ostmine välisturgudel seotud riskiga.
    Samasugune krediidireiting on Mehhikol, Venezuelal ja Filipiinidel.
    Leedu sai rahvusvahelise krediidireitingu Baltimaade ja endiste NSV Liidu vabariikide seas esimesena. BNS
    Hollandi ettevõtjatele on pakutud osalust Lätit teiste riikidega ühendavate laevaliinide kujundamises, ütles Hollandi transpordiminister Annamari Jorritsma-Lebbink.
    Esimene liin, kus võivad Hollandi ettevõtjad osaleda, on Riia--Stockholm. BNS
    Leedu valitsus otsustas garanteerida Lietuvos Energija 10 miljoni dollari suurust laenu, mis läheb täies mahus Vene Gazpromile võla tasumiseks.
    Laenu annab Leedu energeetikakompaniile Union Bank of Switzerland.
    Lisaks annab pank veel kümme miljonit dollarit samadel tingimustel laenu gaasikompaniile Lietuvos Dujos. Kõik 20 miljonit dollarit lähevad Vene kontsernile Gazprom, kellele Leedu on võlgu ligi 30 miljonit dollarit. Leedu peab võla tagastama 1. novembriks. BNS
    Ukraina välisvõlg on praegu 8 miljardit USA dollarit, millest 5 miljardit moodustavad gaasivõlad Venemaale ja Turkmeeniale.
    Ülejäänud 3 miljardit dollarit moodustavad laenud, mis Ukraina on saanud põhiliselt maailmapangalt, rahvusvaheliselt valuutafondilt ning USA, Jaapani ja Saksamaa valitsuselt. ITAR-TASS-ETA
    Venemaa keskpank on leidnud ideaalse koha vanade pangatähtede peitmiseks -- ta matab need tühjalt seisvatesse maa-alustesse raketihoidlatesse.
    Vähemalt 180 tonni vanu Nõukogude pangatähti, mis kaotati käibelt alates 1990. a, maeti vanadesse hoidlatesse Kostroma lähistel 320 kilomeetrit Moskvast põhjas, kirjutas Komsomolskaja Pravda. 28 hoidlat, neist igaüks on 40 meetrit sügav ja kolmemeetrise läbimõõduga, on pangatähtedega täidetud ning pitseeritud. AP-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.