• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suvepealinna tiitel oli parim reklaam Pärnule

    Kui kultuuriminister Jaak Allik nimetas kaks aastat tagasi Pärnut suviseks kunstipealinnaks, siis vaevalt oskas ta ette näha, et need sõnad olid kuurortlinnale heas mõttes saatuslikud. Pärnu linnapea Väino Linde väitel sai just sellest ministri lausest alguse idee kuulutada lisaks Tallinnale välja suvepealinnana Pärnu.
    Nüüd, sügise hakul võib öelda, et pärnakate mõte kandis suurepärast vilja -- suvepealinna tiitel ning selle ümber koondatud sündmused meelitasid kohale rohkelt turiste. Kahe ja poole kuuga külastas Pärnut 277 000 külalist, see tähendab aga ligikaudu 40 000 inimest rohkem kui eelmisel suvel kolme kuu jooksul. Loomulikult aitab selline huvi linna ärimeestel teenida kopsaka sissetuleku, sest enamik turiste tahab kindlasti lõbutseda, ööbida ja toituda. Linnapea Väino Linde ei tea küll nimetada konkreetset summat, mida külastajad võisid Pärnusse jätta, kuid näiteks kasvas leiba ja saia valmistava ASi Cibus käive suvekuudel 12%.
    Ka hotelliomanike jaoks oli suvi rõõmustavalt kliendirohke -- kui keegi üritas nädalavahetuseks, mil iga kuues linnas viibija oli külaline, kohta kinni panna, siis tuli seda teha kindlasti nädal aega ette. Külastatavusrekordeid parandasid sellel suvel korduvalt Pärnu kaks suuremat diskoteeki Sunset Club ja Mirage.
    Omamoodi saavutusega said hakkama ka suvepealinna taastusravikeskused. Kui varem olid sanatooriumid täis vaid soomlasi, siis tänavu oli patisentide hulgas juba 40% eestlasi. Eks ostujõu kasvust said aru kohalikudki, igal juhul tõusid kiiresti hinnad sellistes rahvarohketes kohtades nagu näiteks rand. Nii mõnigi päevitaja otsustas coca-colat osta nurgatagusest poekesest, sest rannas oli see sama kallis kui õhtul mõnes ööklubis.
    Lisaks eestlaste rahakottidele suutis Pärnu avada välismaisedki. Kuuldused «pealinnast number kaks» jõudsid ka teistesse riikidesse, nii et mitmed Pärnu linnapeaga rääkimas käinud välisinvestorid olid juba enne kohtumist linna erilisest seisusest teadlikud, ning neil oli, mida vaadata. Seda eelkõige tänu tavatult tihedale kultuurikalendrile.
    Suvepealinna üks magneteid oli tänavu kindlasti turvalisus. Vaatamata külaliste arvu tõusule kuritegevus Pärnus hoopis langes: käesoleva aasta seitsme kuuga registreeriti 361 juhtumit vähem kui möödunud aastal. Pole imegi, sest politseinikke jagus tänavanurkadele enneolematult palju, nii autodega, jalgratastega kui jalgsi.
    Suvist Pärnut kimbutas vaid ilm, mis juunikuus sugugi päevitadatahtjaid ei soosinud. ME Pärnu Soojus direktori Hillar Nuuti sõnul tekkis esimest korda selline olukord juuli algul, kui kauplustel ning majutusasutustel oli probleeme sooja eest tasumisega, sest turistidevool jäi suve alguses külma tõttu loodetust väiksemaks.
    Õnneks tegid juuli ning august oma päiksega kõik tagasi ning Pärnus puhkamine oli tõeliselt in. «Meil on rand, rohelised pargid ja kontserdid, seda tulebki pakkuda,» ütles linnapea Väino Linde.
    Suvepealinna tiitli abil müüski Pärnu ennast sellel aastal paremini kui kunagi varem. Paljud selle linna ettevõtjad võivad nüüd rahulikult puhkuse välja võtta ning loota, et saadud tuludega õnnestub üle elada ka talv, suvepealinna sära ei taastu veel niipea.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.