Suvepealinna tiitel oli parim reklaam Pärnule

Kui kultuuriminister Jaak Allik nimetas kaks aastat tagasi Pärnut suviseks kunstipealinnaks, siis vaevalt oskas ta ette näha, et need sõnad olid kuurortlinnale heas mõttes saatuslikud. Pärnu linnapea Väino Linde väitel sai just sellest ministri lausest alguse idee kuulutada lisaks Tallinnale välja suvepealinnana Pärnu.

Nüüd, sügise hakul võib öelda, et pärnakate mõte kandis suurepärast vilja -- suvepealinna tiitel ning selle ümber koondatud sündmused meelitasid kohale rohkelt turiste. Kahe ja poole kuuga külastas Pärnut 277 000 külalist, see tähendab aga ligikaudu 40 000 inimest rohkem kui eelmisel suvel kolme kuu jooksul. Loomulikult aitab selline huvi linna ärimeestel teenida kopsaka sissetuleku, sest enamik turiste tahab kindlasti lõbutseda, ööbida ja toituda. Linnapea Väino Linde ei tea küll nimetada konkreetset summat, mida külastajad võisid Pärnusse jätta, kuid näiteks kasvas leiba ja saia valmistava ASi Cibus käive suvekuudel 12%.

Ka hotelliomanike jaoks oli suvi rõõmustavalt kliendirohke -- kui keegi üritas nädalavahetuseks, mil iga kuues linnas viibija oli külaline, kohta kinni panna, siis tuli seda teha kindlasti nädal aega ette. Külastatavusrekordeid parandasid sellel suvel korduvalt Pärnu kaks suuremat diskoteeki Sunset Club ja Mirage.

Omamoodi saavutusega said hakkama ka suvepealinna taastusravikeskused. Kui varem olid sanatooriumid täis vaid soomlasi, siis tänavu oli patisentide hulgas juba 40% eestlasi. Eks ostujõu kasvust said aru kohalikudki, igal juhul tõusid kiiresti hinnad sellistes rahvarohketes kohtades nagu näiteks rand. Nii mõnigi päevitaja otsustas coca-colat osta nurgatagusest poekesest, sest rannas oli see sama kallis kui õhtul mõnes ööklubis.

Lisaks eestlaste rahakottidele suutis Pärnu avada välismaisedki. Kuuldused «pealinnast number kaks» jõudsid ka teistesse riikidesse, nii et mitmed Pärnu linnapeaga rääkimas käinud välisinvestorid olid juba enne kohtumist linna erilisest seisusest teadlikud, ning neil oli, mida vaadata. Seda eelkõige tänu tavatult tihedale kultuurikalendrile.

Suvepealinna üks magneteid oli tänavu kindlasti turvalisus. Vaatamata külaliste arvu tõusule kuritegevus Pärnus hoopis langes: käesoleva aasta seitsme kuuga registreeriti 361 juhtumit vähem kui möödunud aastal. Pole imegi, sest politseinikke jagus tänavanurkadele enneolematult palju, nii autodega, jalgratastega kui jalgsi.

Suvist Pärnut kimbutas vaid ilm, mis juunikuus sugugi päevitadatahtjaid ei soosinud. ME Pärnu Soojus direktori Hillar Nuuti sõnul tekkis esimest korda selline olukord juuli algul, kui kauplustel ning majutusasutustel oli probleeme sooja eest tasumisega, sest turistidevool jäi suve alguses külma tõttu loodetust väiksemaks.

Õnneks tegid juuli ning august oma päiksega kõik tagasi ning Pärnus puhkamine oli tõeliselt in. «Meil on rand, rohelised pargid ja kontserdid, seda tulebki pakkuda,» ütles linnapea Väino Linde.

Suvepealinna tiitli abil müüski Pärnu ennast sellel aastal paremini kui kunagi varem. Paljud selle linna ettevõtjad võivad nüüd rahulikult puhkuse välja võtta ning loota, et saadud tuludega õnnestub üle elada ka talv, suvepealinna sära ei taastu veel niipea.