Salapärased rahaliigutajad -- tavalised inimesed

Paljuski vastab film tegelikkusele, tuleb ainult 75 protsenti glamuuri maha võtta ning meie ahtakese väärtpa-berituruga arvestada. Millised siis on need prestiizhseks peetava elukutse esindajad? Reegel, et pole olemas kaht täiesti sarnast inimest kehtib samuti väärtpaberimaaklerite puhul, seda just isiksusest lähtudes, töö seisukohast on sarnasus suur.

Eesti väärtpaberimaaklerite vanus üle kahekümne viie aasta ei küündi ning valdavalt on tegemist majandust õppivate noormeestega.

Noorus pole aga Eesti fenomen, ka mujal maailmas on diilerid samasugused noored, energilised, väga hea suhtlemisoskusega riskialtid inimesed, kes 30. eluaastaks on saanud oma esimesed hallid juuksed.

Meie väärtpaberiturg on kitsas ning siin võib üks miljonikroonine tehing kõik pea peale pöörata. Kõhutunne on samuti oluline vanematel turgudel. Üks asi on aktsia õige hind, hoopis teine aga tegelik turuhind. Näiteks Ameerikas on Planet Hollywood märgatavalt üle hinnatud, ometi inimesed ostavad seda. Kasvõi ainult selleks, et aktsionäride üldkoosolekutel kohtuda ning paremal juhul istuda isegi kõrvuti mõne kuulsusega, räägib Charlie Viikberg Hoiupangast.

Tihti pöördutakse maakleri poole küsimusega, millist aktsiat osta, et ruttu rikkaks saada.

«Sellisel puhul ütlen ikka: kui teaks hinda, istuks koos George Sorosega Manhattanil, mitte siin,» toob Vanajuur võrdluse.

Investoril tuleb ikka endal otsustada, millist aktsiat osta. Isegi sõpradele- tuttavatele ei soovita maaklerid midagi, sest ebaedu korral kirutakse sind maapõhja. Edukaks osutuva investeeringu korral on üldinimlik, et aktsiaomanik ennast geniaalseks peab.

Kas maaklerid ise väärtpabereid omavad või mitte, sõltub inimesest. Reeglina pangas töötaval maakleril enda panga aktsiaid ei ole. Sisemine info jõuab nendeni paratamatult kiiremini ning neid kadedaid, kes spekuleerimises süüdistada armastavad, leidub küllaga.

Tavainimese ettekujutuses on maaklerid väga hästi makstud. Nii tegelikult ongi. Kuigi konkreetset palganumbrit nad ei avalda. «Kuulume spetsialistide kõrgemasse palgakategooriasse,» ütleb diplomaatiliselt Märt Meerits, keda iseloomustatakse kui turuliidriks olevale pangale kohast agressiivset maaklerlit.

Lisaks palgale maksab tööandja aasta lõpus ka boonuseid, mille suurus on otseses sõltuvuses maakleri aasta tööst. See on meeldiv võimalus näha oma töö konkreetset tulemust, mida on võimalik mõõta. Mõõtühikuks on raha.

Tegijate endi arvates on nad tööl ja vabal ajal täiesti erinevad inimesed.

«Ma oletan, et minuga töövälisel ajal tutvuja peab mind lihtsalt mingiks tilu-lilu vennaks,» leiab Märt Meerits.

Reeglina tegeletakse vabal ajal mingi spordialaga. Alade valik on lai, alates jalgpallist, mida harrastab Viikberg, ning lõpetades surfamisega -- Uudami kirg. Talvel on soositud slaalomisõit.

Suhteid alkoholiga peetakse normaalseteks. Kellel puuduvad täielikult, kes tarvitab, kes kasutab. Et korralikult joomisega tegeleda, tuleks seda teha põhikohaga. Selline võimalus puudub, lausub Vanajuur.

Kui töö ajal pole omavahelised suhted eriti vennalikud, siis tööst vabal ajal pole sõpruski välistatud. Kui kaks diilerit satuvad sünnipäevalauas kokku, on see seltskonna surm. Räägivad omavahel teistele arusaamatut inglise-eesti segakeelt ning naeravad totakalt, kirjeldab Vanajuur elavalt.

Enamasti on kõigil ka oma kindel partner, kes ehk töökaaslastega õhtul väljaskäimisesse soosivalt ei suhtuks.

Mingit müstilist ühendust diileritel ei ole. Kurikuulus klubi tähendab sisuliselt mõnikord koos saunas käimist, selgitab Uudam.

Kuna tegemist on väga noorte meestega, ollakse reeglina vallalised ning abielluda ei kavatseta. «Deviis on: naine aastaks 2000,» avaldab Margus Uudam saladuse.