Pangaliit ei poolda pankrotiseaduse muutmist

Tallinna Panga osakonnajuhataja Meelis Mark kinnitas, et praegu on kommertspandiga tagatud ligi pool pankade laenuportfellist. Kinnistusraamatusse on praegu kantud vaid 23 000 kinnistut ligi 300 000 Eestis asuvast kinnistust.

Pankrotiseaduse muutmi-sel muutub kommertspandiga tagatud laenude tagasisaamine ettevõtte pankroti korral väga raskeks, sest suure tõenäosusega ei saa neljandas järgus nõude rahuldamisel võlausaldaja midagi tagasi, kuna pankrotistunud ettevõtte vara on juba otsa saanud.

«Seadusemuudatusega kaotavad nii laenuandja kui laenusaaja,» väitis pangaliidu tegevdirektor Viktor Hütt.

Pangad on sunnitud suurema riski tõttu kommertspandiga tagatud laenu intresse tõstma või loobuvad kommertspandi vastu laenu andmisest, lausus Hütt.

Pangaliidu õigusnõuniku Katrin Talihärmi kinnitusel on väga suurt osa laenudest võimalik tagada ainult kommertspandiga, eriti firmade puhul, kelle tegevus ei nõua kinnisvara omamist, näiteks hulgimüügifirmad.

Teisalt on Talihärmi sõnul hüpoteegi kasutamine laenu tagatisena seoses maareformi venimisega piiratud, mistõttu osa firmasid, kellel on kinnisvara, on sunnitud kasutama siiski kommertspanti.

«Juba praegu on pankadel laenupotentsiaali, mida ei kasutata laenutaotlejate ebapiisava tagatise tõttu,» lisas Talihärm. «Kommertspandi ebakindlamaks muutumine toob kaasa pankade laenuandmise täiendava piiramise.»

Justiitsministeerium lähtus kommertspandi viimisel pankrotiseaduses nõude rahuldamise osas neljandale positsioonile, kuna eelnõu koostajate väitel tuleb ettevõtte pankroti korral esmalt rahuldada maksuameti nõuded ja maksta välja töötajate palgad.

Viktor Hüti sõnul on aga tõenäoline, et pankroti korral jäävad seaduseelnõu kavandatava redaktsiooni juures rahuldamata ka maksuameti ja töötajate nõuded pankrotistunud firma vastu ja kasu seadusemuudatus kellelegi ei too.